2-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 3-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 4-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 5-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 6-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 7-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 8-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart Küsimus 14 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Avaldise mittetäieliku normaalkuju saab teisendada täielikuks kleepimisseaduse rakendamisega. Küsimus 15 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? TDNK-avaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse TDNK-avaldisega loogiliselt samaväärne Vali üks: Tõene Väär Küsimus 16 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige ühesõnaline vastus:
Select one: True False Question 5 vali õige: Correct Avaldise mittetäieliku normaalkuju saab teisendada täielikuks kleepimisseaduse Mark 1 out of 1 rakendamisega. Question 6 Mingi funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon on Taandatud DNK Correct Mark 1 out of 1
11 11 10 10 Kaardi iga ruut vastab argumentide väärtuste mingile kombinatsioonile. Kaardi ruutude arv on 2 n, kus n on argumentide arv kaardi igasse ruutu kirjutatakse funktsiooni väärtus antud ruudu argumentide kombinatsiooni jaoks üleminekul ühest ruudust naaber ruutu tohib muutuda ainult ühe argumendi väärtus. Seljuhul saab naaberruutekleepida kleepimisseaduse järgi. Näiteks 10, 11, 01; 00 Minimaalne DNK leitakse järgmiselt kõik ruudud mis sisaldavad 1 koondatakse külgepidi võimalikult suurtesse väljadesse suurusega 1,2,4,8,16 (2n) ruutu kusjuures 1 võib haarata mitmesse välja ja väljad võivad omavahel osaliselt kattuda. Seejärel kirjutatakse argumentide kombinatsioon, millega antud väli on täpselt määratud seejuures jäävad ära need argumendid, millel antud välja puhul on nii inversiooniga, kui ka
võimsust ning ühisosa võimsust. Asendusseosed on seosed, mille abil saab vahest ja sümmeetrilisest vahest ühendi või ühisosa. Cantori normaalkuju on hulgaavaldise kuju, mis sisaldab ainult ühend, ühisosa, täiend. Minimaalne Cantori normaalkuju on lihtsaim CNK. Täielik CNK on normaalkuju, mille iga avaldise osa sisaldab kõiki hulki. MCNKst saab TCNK kleepimisseaduse abil. Ristkorrutis on kahe hulga elemendite paaride koostamine. Järjestatud paare esitatakse loogsulgude vahel. Otseruut on hulga ristkorrutis iseendaga. Korteežid on järjestatud paarid, kolmikud, nelikud jne. Graafid: Graaf on objektide vaheliste seoste mudel. Graaf koosneb tippudest ja kaartest. Orienteeritud graafis saab ühest tipust teise minna ainult noolega suunatud kaare mööda
kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse TDNKavaldisega loogiliselt samaväärne Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige ühesõnaline vastus: Kuidas nimetatakse 1de piirkonna suvalist intervalli ? Vastus: implikandiks Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Avaldise mittetäieliku normaalkuju saab teisendada täielikuks Vasta rakendamisega. kleepimisseaduse Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Loogikafunktsioonil Vasta puudub TÄIELIK KONJUNKTIIVNE konstant 1 normaalkuju (TKNK) Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Karnaugh' kaardi üheruudulise kontuuri ulatuses . . . Vasta . . . on konstantsed selle funktsiooni kõik muutujad Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ?
11 11 10 10 Kaardi iga ruut vastab argumendi väärtuste mingile kombinatsioonile. Kaardi ruutude arv on 2n , kus n on argumentide arv. Kaardi igasse ruutu kirjutatakse funktsiooni väärtus antud argumendi kombinatsiooni jaoks. Üleminekul ühest ruudust naaber ruutu tohib muutuda ainult ühe argumendi väärtus. Sel juhul saab naaber ruutu kleepida kleepimisseaduse järgi. Näiteks: 10;11;01;00 Minimaalne TNK leitakse järgmiselt. Kõik ruudud mis sisaldavad 1-te koondatakse külgepidi võimalikult suurtesse väljadesse, suurusega 1,2,4,8 ja 16 (2 n) ruutu, kus juures ühte võib haarata mitmesse välja ja väljad võivad osaliselt kattuda. Seejärel kirjutatakse täpselt määratud. Jäävad ära need argumendid, millel antud välja puhul on nii inversiooniga kui ka inversioonita väärtus. ABCF000000110100011110001010
11 11 10 10 Kaardi iga ruut vastab argumendi väärtuste mingile kombinatsioonile. Kaardi ruutude arv on 2n , kus n on argumentide arv. Kaardi igasse ruutu kirjutatakse funktsiooni väärtus antud argumendi kombinatsiooni jaoks. Üleminekul ühest ruudust naaber ruutu tohib muutuda ainult ühe argumendi väärtus. Sel juhul saab naaber ruutu kleepida kleepimisseaduse järgi. Näiteks: 10;11;01;00 Minimaalne TNK leitakse järgmiselt. Kõik ruudud mis sisaldavad 1-te koondatakse külgepidi võimalikult suurtesse väljadesse, suurusega 1,2,4,8 ja 16 (2 n) ruutu, kus juures ühte võib haarata mitmesse välja ja väljad võivad osaliselt kattuda. Seejärel kirjutatakse täpselt määratud. Jäävad ära need argumendid, millel antud välja puhul on nii inversiooniga kui ka inversioonita väärtus. ABCF000000110100011110001010
1. Loogikafunktsiooni kõigi lihtimplikantide leidmine, kasutades süstemaatiliselt kleepimisseadusi; 2. Lihtimplikantide hulga minimeerimine (katteülesanne). Kaks enamlevinud varianti antud meetodist erinevad algandmete esituselt. Need on niinimetatud intervallmeetod, mille puhul implikantide kirjeldamiseks kasutatakse intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. · Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures
1. Loogikafunktsiooni kõigi lihtimplikantide leidmine, kasutades süstemaatiliselt kleepimisseadusi; 2. Lihtimplikantide hulga minimeerimine (katteülesanne). Kaks enamlevinud varianti antud meetodist erinevad algandmete esituselt. Need on niinimetatud intervallmeetod, mille puhul implikantide kirjeldamiseks kasutatakse intervallesitust ja numbriline meetod, mis on orienteeritud funktsiooni kümnendesitusele. Intervallmeetod Kuna McCluskey meetod põhineb kleepimisseaduse kõikvõimalikele rakendustele antud funktsiooni ühtede piirkonnas, on otstarbekas esmalt sektsioneerida kogu funktsiooni ühtede piirkond vastavate kahendvektorite nn. indeksite järgi. Sellega minimeeritakse läbiviidavate võrdluste arvu. Boole'i vektori indeks on ühtede arv selles vektoris. Ilmselt on omavahel kleebitavad vaid need kahendvektorid, mille indeksid erinevad täpselt ühe võrra (seejuures
annaabi.ee 
