· Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta. · Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse. · Üks suhtluspool tegeleb aktiivselt siltide kleepimisega, ega jõua reaalse probleemini. Kindlasti ei tohiks me ühepoolseid hinnanguid anda või abivajajale takka kiita. See ei ole aktiivne, empaatiline kuulamine. · Kuulamise ajal ei tohiks tegeleda enese probleemidega unelemine või ühte punkti vaatamine on märk sellest, et kuulaja ei tahagi asjasse süüvida. Küsimustele vastamine muutub nõnda monotoonseks ja tuleb justkui muuseas.
Umbes 20% lastest ei saa selle ülesandega veel hästi hakkama. Raskemad tähed tunduvad olevat Õ ja V. Eesmärk on tähtede tundma õpetamine ning laste mõtlemise arendamine. N2:Ühel lapsel rühmast on sünnipäev. Selle puhul on tähistamiseks rühmas kindel traditsioon.Kõik rühma lapsed valmistavad sünnipäevalapsele kaardi. Õpetaja annab lastele kleepimiseks värvilist siidipaberit ja liimi. .Kõige rohkem meisterdavad lapsed värvilisest paberist lilli (roose). Lapsed saavad ise kleepimisega ja kaardi kujundamisega hakkama. Õpetaja aitab ainult siis kui laps ise abi palub.Kui töö valmis, peavad lapsed liimid kokku panema ja enda järgi prahi ära koristama. Seejärel näitab õpetaja piltlikult ette, kuidas kaardi sisse õnnitlus kirjutada. Lapsed koristavad lauad,et alustada sünnipäeva tähistamist. Kõik võtavad ringi ja sünnipäevalaps istub keskele toolile.Sünnipäevalapsele lauldakse laule ja kõik võtavad järjekorda,et sünnipäevalist õnnitleda ja kallistada
Esmamulje tekib automaatselt ja seda, millist infot märgatakse ning kuidas seda tõlgendatakse, mõjutavad paljuski vaatleja varasemad kogemused ja ootused. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab kohatud võõraid kategoriseerida. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli hoopis illusoorsem, kui osatakse ettegi kujutada. Petlikud esmased muljed jäävad sageli püsima. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 167) Seega peaks eelarvamuste, ootuste, ettekujutuste ja siltide kleepimisega ettevaatlik olema, kuna tihtipeale võivad avastused, et inimene polegi selline, nagu esmalt arvatud, üsnagi ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine, inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse. Kes aga hakkab võõrast esmakordselt kohates mõtlema sellele, milline on tema hingeelu või minevik, kes vaevub
annaabi.ee 
