Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika
Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed 3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6. Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel. Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult paremale häälestuspulkade ehk virbliteni
vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika
ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester
Oratoorium ja passioon. Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, nä...
maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kirikute ja kloostrite juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi. INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit , orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. UUSAJA MUUSIKA: Uusaja muusika jaguneb kolmeks: Barokk 17-18 saj. Klassitsism 18-19 saj Romantism 19- 20 saj. Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. Renessanss viis kapitalismile, see tekkis tööstuse ja majanduse arenguga. Muudatused muusikas
tegelema hakkan, kuigi mu vanavanaisa onu ja isa olid muusikud. Kuigi elu on mulle ikka helgemat poolt ka näidanud. Hariduse sain vanemalt muusikust vennalt, käisin Eisenachi ladina koolis, Ohrdrufi gümnaasiumis, Lüneburgi Michaeli koolis, kus sain tasuta õppida, tänu oma ilusale lauluhäälele. Händel: Ka minu elu on päris kirju olnud. Isa soovis, et õpiksin arstiteadust, kuid südames soovisin pühenduda muusikale. Õppisin salaja klavikordi. Elu üle kurta ei saa, olen ka kirge ja armastust tunda saanud, ma pole küll kunagi abielus olnud, kuid mul oli afäär laulja Vittoria Tarquiniga. Bach: Mina olen samuti oma elus armastust tunda saanud, lausa kaks korda. Esimest korda abiellusin enda sugulase Maria Barbaraga, me olime väga õnnelikud, naine sünnitas mulle seitse last, kuid kahjuks kolm nendest surid imikutena. Teist korda abiellusin Anna Magdalenaga, tema kinkis mulle neliteist last, kellest kaheksa surid lapseeas.
barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks.
Kuid alles on vaid üheksa. Minu kolm poega on väga tegusad muusikamaailmas. Nad on väga hoolikad ja kohusetundlikud õppijad ning tunnevad ise ohtralt huvi. Kohe näha, et isa geenid! Meie suguvõsas on üldse palju muusikuid. Võime pidada end muusikute suguvõsaks. Aga räägi, kus oled sa õppinud ja milline on sinu lapsepõlv?" Händel: ,,Mul oli isa, kes oli kirurg. Ta tahtis, et ma õigusteadust õpiksin. Kuid ta suri varakult. Mind huvitas rohkem muusika. Käisin salaja pööningul klavikordi mängimas. Õppisin kuulsa organisti käe all. Lõpuks õppisin siiski ka õigusteadust. Kolm aastat olin Hamburgi ooperiteatris viiuldaja. Ma olen suur sõber reisimisega. Olen palju käinud välismaal. Kuus aastat olin Itaalias ja Hannoveris, sain seal häid tööpakkumisi. Nüüd elan Londonis, kus ma olen kirjutanud väga palju oopereid. Ehk oled mõnda neist isegi kuulnud. Kindlasti oled. Bach: ,,Väga huvitav. Ka minu isa suri varakult, ka ema. Jäin üheksa aastaselt orvuks
Üheks suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. Selle koolkonna viimane suurkuju oli Orlandus Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, millede hulgas oli nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. Minu arvates iseloomustab tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepillidena kasutati vioolasid, lautot, trompeteid, tromboone, klavikordi, klavessiini ja orelit, mis oli tähtsaim kirikupill. Sõna ‘barokk’ on pärit portugali keelest ning tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit. Barokkajastu tõi helikunsti suured muutused. Heakõlalisele ja tasakaalustatud muusikale eelistati ajastule vastavat pingelist ja erutatud muusikat. Jumaliku harmoonia asemel pandi teostesse sisse erinevaid inimlikke tundeid. Tekkisid uued muusikaliigid
ainetel). Kuulame: ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist" ,,Kimalase lend". Kirjutas ka ühe mereteemalise süidi: ,,Seherezade" (,,1001 öö muinasjuttude" ainetel). PJOTR TSAIKOVSKI (1840 1893) Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Tema pere oli ka väga musikaalne. Juba 9 aastaselt pani isa Tsaikovski õigus teadust õppima. Tsaikovskist sai ametnik. Tal oli tohutu huvi muusika vastu. Harjutas pööningul klavikordi. 1862 läks ta Peterburi konservatooriumisse. Ta lõpetas selle 1865. aastal. 1866 läks ta Moskva konservatooriumisse õppejõuks. Moskva konservatooriumis oli ta kümme aastat. Noil aastail kirjutas ta oma tippteose ,,Luikedejärv", I klaverikontserdi ning kolm sümfooniat. Tema teosed olid koheselt menukad. Moskvas kirjutas ta ka ,,Aastaajad". 1877 aastal helilooja abiellus, see abielu oli katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis
- Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm)
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika
· Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele · Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin Elas Pariisis ja oli kuulsaim sansioonimeister. 1.) Programmsansoon 2.) Ulatuslikud laulud 3.) Helimaalitehnika 4.) Looduspildid või olustikustseenid Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil. Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer ( millest arenes oboe ), dulcian ( millest arenes fagott ), krummhorn,
Georg Friedrich Händel 1685-1759 · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga
kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et nutma puhkemas, kui poleks olnud pierret, kes andis vürst andreile vihje viia neiu tantsima. Peale vürst andreiga tantsimist kutsusid palju noormehed neiut tantsima. See oli ball, kus vürst andei armus natasasse. Järgmisel päeval tegi andrei visiidi rostovite perekonda ning natasa oli esimene kes talle vastu tuli. Pärast lõunasööki astus natasa vürsti palvel klavikordi ette ja hakkas laulma. Laulmise lõpetanud tuli natasa kohe andrei juurde ja küsis kuidas talle meeldis neiu hääl. Hetke pärast sai ta aru, et seda poleks olnud tarvis küsida. Vürst andrei oli natasasse sügavalt armunud, ning kavatses tema kätt paluda, kuid ennem oli vaja andrei isa luba, mida ta otseselt ei saanud. Kuid kihlus siiski sõlmiti salaja, ning pulmad pidid toimuma aasta pärast, et proovile panna seda noor armastust. Mõni aeg hiljem sõitis vürst ära ning
täitma kõik tühimikud. 18. saj. hakkas orel taanduma, sest 1) kirik kaotas oma tähtsuse 2) sümfooniaorkestri kõlaga ei suutnud orel võistelda 3) hakkas levima tantsumuusika 4) tuli klaver 9 KLAVER- sai alguse renessansi ajal 1388. a. (klavikord, klavessiin). 1547.a. KLAVIKORDIL oli 22 keelt ja 45 klahvi. Selleks, et ühelt keelelt mitut erineva kõrgusega heli saada, tuli keele helisevat osa pikendada või lühendada. Klavikordi kõik keeled olid ühepikkused ja seetõttu meenutas pill nelinurkset kasti (ulatus 3 oktaavi ,hiljem 5). Renessanss kunstis Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased
ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja
"Ariadne" partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid hüljatud Ariadne kaebeaaria . 1613.aastal läks Monteverdi Veneetsiasse. Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat
ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja
Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. 13) 3 TÄHTSAMAT BAROKKAJASTU MUUSIKAMAAD JA NENDE MAADE HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel 14) GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi,
muusikalt lihvitum: siit sai hiljem alguse madrigal. 16. sajandi teise poole suurmood oli villanella, mis matkis veel enam rahvamuusikat. Algul 3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga. Erinevate vormide üldnimetus, mille üheks alaliigiks oli tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la). · Pillid ja instrumentaalmuusika 16. Sajand Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. BAROKK · Sissejuhatus Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende
annaabi.ee 
