Ise on seda nim stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit! Samas, Xenakise enda sõnul püüdleb tema muusika meta-kunsti poole, st tahab ületada komp.tehnilise ja ka muusikalise tasandi, soovides muutuda pigem poeesiaks. Märksõnad: sageli hiigelsuured orkestrikoosseisud, palju teoseid orkestrile, koorile ja ansamblile, sh palju löökpillidele ja klavessiinile; ülikeerukad rütmistruktuurid, mitte-oktavilised heliread (vanakreeka ja mitte-euroopa muusika eeskujul), erilised mänguvõtted, mikrointervallika, kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne impulss ja rütmi tähtsustamine. Pidas loova inimese ideaaliks renessanss-inimest, kes täiustub,
Barokk. Instrumentaalmuusika. 10. klass Vasta õpiku (lk 102 105) küsimustele: 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal
Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga Instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja muu kammermuusika Suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara Aasta pärast abiellus ta Anna Magdalena Wilckega Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas Leipzig 1722. a. suri Leipzigi Tooma kiriku kantor ja koht jäi vakantseks Sellest ajast pärineb palju kiriku muusikat Ta suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil Toccata and Fugue in D Minor https://www.youtube.com/watch
tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja
Seal õpetas ta kompositsiooni 1740-ni. 1713-st. kirjutas oopereid; saavutas rahvusvahelise tuntuse. Kasutas esimesena ritornello vormi, mis hiljem muutus kiiretes orkestrikontsertide osades üldkasutatavaks. Alates aastast 1740 oli ta Viinis kuningas Charles VI õukonnamuusik. Teda nimetati ka "punaseks preestriks" Noorena õppis Vivaldi juures J.S.Bach, see jättis tugeva jälje ka Bachi edasisse loomingusse.Mõned Vivaldi viiulikontserdid on säilinud Bachi poolt klavessiinile ümber kirjutatuna . Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Looming Vivaldi on kirjutanud üle 500 concerto grosso. Ta on kirjutanud ka kontserte, ca 70 sonaati, ligi 45 ooperit, millest vähesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette ning kantaate. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 · "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532
Fourth level Fifth level Muusika Menueti hiilgeaeg Menuett väljendas rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri Õukonnatantsuks kujunes gavott, mis oli algselt rahvatants Klassikalise balletti ja ooperi kujunemine François Couperin 10. november 1668 11. september 1733 Prantsuse klavessinist, organist ja helilooja Sündis muusikute peres Kirjutas väga palju klavessiinile, aga ka orelile, samuti kammermuusikat, vokaal-ja koorimuusimuusikat Kirjutanud kogumikke ja raamatuid François Couperin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsamad teosed 4 Kirikusonaati (1679) 2 Missat orelile (1689-1690)
4. Teosed Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90) Lethe - kammeransamblile (1991) Exodus - kammerkoorile (1992/93) Saar - viiulile ja klarnetile (1993) Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994) Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97) à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule) Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus) Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000) Cendres - ansamblile(2001) Valvaja - oboele (2002) lumineux / opaque - viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele klaasile (2002) Vie secrète - kammerkoorile (2002) delta - lindile (2003) lijnen - sopranile ja ansamblile (2003) abysses - flöödile ja ansamblile(2003) effleurements, éclatements..
tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika,
on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid
Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Continuum (1968) on teos klavessiinile, kus Ligeti mängib rütmi- ja meetrumitajuga. Ta taotles staatilisust ning valis klavessiini selle pärast, et selle klahve saab kergesti alla vajutada ja seega väga kiiresti mängida. 1970. aastail hakkas Ligeti keskenduma ka rütmile. Aastal 1977 sai Ligeti valmis oma ainukese ooperiga Le Grand Macabre, mis on lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele ja mille muusikaline materjal on stiilikirju. Pärast ooperi kirjutamist rabeles Ligeti uue stiili otsingutel ning tema muusika 1980
Klahvpillitunde oli ta saanud ka varem oma venna juures. Kaheksateistkümneaastasena alustas Bach organistikarjääri ja tegutses mitmes Põhja-Saksamaa linnas. Paljud tema orelipalad on pärit just sellest varasest perioodist. Peagi abiellus ta oma nõo Maria Barbaraga ning algas Bachi elu pühendunud pereisana. Tema tööandja Anhalt-Köthen õukonnast soovis, et talle ja õukonnale esitataks uut muusikat ja nii pidigi Bach komponeerima mitu teost klavessiinile, viiulile ja tsellole. Aasta pärast Maria surma abiellus Bach uuesti, tema uus naine oli õukonnatrompetisti tütar laulja Anna Magdaleena Wülcken. Annal ja Johann Sebastianil oli 13 last, kuid vaid neli elasid vanemaks kui viis aastat. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse
Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf. Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe), dulcian (tänapäeva fagott). Arenes ansamblimuusika (16. sajandi lõpp), mida kirjutati tantsude näol. Tantsud: galliard, paviaan, saltarello ja Branl. Kuulsamad heliloojad: Sakslane Susato (16. saj.) ja prantslane Frank.
Selle teose idee sai Cage: 1) Robert Rausenbergil valgelt lõuendilt; 2)Harwardi ülikooli akustikakambrist, mis on isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaal muusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos Music of changes (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose Seventy four, millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailma
olid ühed tema prominentsematest austajatest. Külastuskäigu ajal Thomaskirchesse, oli Mozart kuulnud ühe moteti esitust ning hüüatanud: ,,Nüüd on siin midagi, millest õppida!" Kui talle anti moteti osad, oli ta istunud maha ning unustades kõik muu, ei tõusnud ta enne kui oli kõik Sebastian Bachi muusika läbi vaadanud. Bach kirjutas peamiselt neile instrumentidele, mida ta hästi valdas. Ta kirjutas orelile, klavessiinile ja viiulile. Improviseerides oli ta võitmatu. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, milles kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutuised. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte jagunemise loogika, väljendus ja karakteerimisjõud.
mainitud kirikus ja tema pärandis on ligikaudud 250 selle zanris heliteost solistidele, orkestrile ja koorile. Bach seadis muusikasse kaks Kristuse kannatuse lugu Matteuse ja Johannese evalgeeliumi järgi, kirjutas Jõuluoratooriumi, missa h-molli ja teisi suuri vaimulikke teoseid. Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, `'Muusikaline ohver'', `'Fuugakunst''. Bachi poogen Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm. Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006)
algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks - kontsertteostes. Süit (suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla mistahes koosseisule (Orkestrile, klavessiinile, lautole, viiulile) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite - erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Saksa tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande - paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante - kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande - kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Giuge - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste tants
Ma ei taha oma aega kulutada muusikaanalüüsile, muusikat samaaegselt kuulates. Kuigi, jah, ideaalis võiksid ehk sensuaalne ja intellektuaalne olla meeldivas tasakaalus. Selle poole ma olen ka püüelnud." Viimasel ajal toovad tema teostesse eksootilist aroomi idamaised tämbrid ja meloodiakujundus. Teosed: ,,Signum" (1990) ja ,,Woo" (1995) sümfooniaorkestrile, ,,Opus 21" (1994) kammerork.-le, ,,Du, ewig du" (2001, Sina, igavesti Sina) flöödile, tsellole ja klavessiinile, viiulikontsert (2002), ,,Siis oled vaikuses mu ligi üksnes Sina" (2002) vokaalansamblile, ,,Be lost in the Call" (2003) sümfoniettkoosseisule, ,,Adios/ r Rma" (2003) kahele kontratenorile, koorile ja instrumentaalansamblile, ,,Songs" (2005) solistidele, vokaalgrupile ja instrumentaalgrupile, tsellokontsert ,,Before" (2006, Silmitsi), ,,Flow" (2008) kontratenorile, lautole ja gambakonsordile jt. Tõnu Kõrvits (1969) Tõnu Kõrvits õppis Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetas 1994
17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, loodi ka kuulamiseks kontsertteoseid. Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile..) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants Gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti meremeeste
kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043. Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach Leipzigis ka töötlused klavessiinile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia barokkmuusika mõjutusi, siis neljas säilinud orkestrisüidis on helilooja jäljendanud prantsuse muusikat. Bachi orkestrisüite nimetatakse ka uvertüürsüitideks, sest kõik nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad. Viimase näiteks on ülemaailmse kuulsuse saavutanud "Badinerie" 2
kirikumuusikat. Ent veel olulisemaks osutus tema esimene, 1755.aastal kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembese mõisniku Karl von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas haydn kõigepealt mitu keelpillitriot ja seejärel ka oma esimese keelpillikvarteti, millele peatselt järgnes neid veel ligi paarkümmend. 1756. aastal kirjutas haydn Kontsert in C klavessiinile. Tema metseen kandis hoolt ka tema majandusliku olukorra kindlustamise eest. Ta soovitas heliloojat Bröömimaalt pärinevale Viini aristokraadile ja muusikasõbrale krahv Karl Joseph Franz Morzinile. talviti elas Morzini Viinis, suved veetis aga oma Plzeoi- lähedases Lukaveci mõisas. Tegutsedes Morzini juures helilooja ja kapellmeistrina, sai Haydn nii tasuta ulualuse, söögi kui ka palka. Teenistus osutus küll
Väga levinud oli tantsusüit, kus muusikapalad olid kirjutatud erinevate tantsude rütmis. Kujunesid välja kindlad süidi tantsud ja nende järjekord. (Allemande – rahulik saksa sammutants, courante – kiire prantsuse hüppetants, sarabande – aeglane, pidulik hispaania tants ja gigue – kiire šoti hüppetants.) Sageli algas süit piduliku sissejuhatusega. Süite kirjutati orkestrile, ansamblile või soolopillile, näiteks klavessiinile. Fuuga Fuuga on polüfoonilise muusika arendatud ja keerukas vorm, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega ja mille aluseks on üks muusikaline teema (lühike meloodia). Kõigepealt alustab selle teemaga üks hääl, seejärel lisanduvad teised hääled kordamööda sama teemaga. Fuuga kirjutatakse väga kindlate reeglite järgi. Barokkajal oli fuuga väga levinud teos oreli-, klavessiini- ja klaverimuusikas. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatav osa, näiteks prelüüd, fantaasia vm.
temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. Leipzig (17231750) Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi
Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3. Saravande Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik 4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi Barokkmuusika Prantsusmaal Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased. Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased. Katriina Medici,
VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" 8 Bach'i viimane teos
saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel. Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp) Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks) Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile....) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite – erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega. Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu Allemande – paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante – kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants Sarabande – kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants
VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole sonaat sooloflöödile ansamblisonaadid "Muusikaline ohver" "Fuugakunst" Kokkuvõte Bach ei ole midagi kirjutanud midagi teatr; tema muusika on suuremalt jaolt vaimulik. Näiteks
Prantsuse chanson 16. sajandil. 16. saj. alguse prantsuse heliloojad jätkasid missade ja motettide kirjutamist Madalmaade koolkonna stiilis. 16. saj. I poole Pariisi ümbruses tegutsevad heliloojad kujundasid välja uut tüüpi chansoni. Pierre Attaignant 1. prantsuse nooditrükkal, ilmutas 1528 1552 üle 50 chansonikogumiku, kokku ~1500 laulu + veel teiste trükised. + veel tohutu hulk chansonide seadeid (nt lautole, häälele ja lautole, klavessiinile jne). Kuni 16. saj. II veerandini andsid chansoniloomingus ja kirikumuusikas tooni ühed ja samad heliloojad. Koos laululoomingu järsu kasvuga tuli muusikasse palju uusi autoreid. Populaarseim autor Clement Janequin (~1485 ~1560). Eriti hinnatud kirjeldavate chansonide poolest. ~280 peamiselt 4häälset laulu, stiililiselt mitmekesised. Omapäraseim osa on nn programmchansonid ulatuslikud, lauljale tehniliselt
1991 Klarnetikontsert ,,Varjutusmuutlikud kaksiktähed", op 33 1998 Viiulikontsert nr 1 ,,Perseiidid", op 65 2000 Klaverikontsert ,,Minikontsert", op 76a 2001 Flöödikontsert ,,Leoniidid", op 78 2006 Viiulikontsert nr 3 (Satelliitkontsert ,,Trigangulatsioon" ), op 105 2006 Viiulikontsert nr 2 ,,Perpetuum mobile", op 102 Ansambliteosed: 1983 ,,U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K" flöödile, oboele (klarnetile) ja klaverile või sopran-, tenorplokkflöödile ja klavessiinile, op 1 1990 Sonaat ,,Linnutee galaktika" klaveriduole, op 24 1991 Sonaat kaheksale käele (kahele klaveriduole) ,,Andromeda galaktika", op 34 1992 ,,Kuu loomine" klaverile, flöödile, tsellole ja viiulile, op 40 1994 ,,Uranus" trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole, op 49 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihikkahele kitarrile või kitarrile ja meloodiainstrumendile (viiul, flööt vmt) 1997Sümbiootiline sümfoonia "Kuum ja külm" metsasarvele ja klaverile
Selle teose idee sai Cage: 1) Robert Rausenbergil valgelt lõuendilt; 2)Harwardi ülikooli akustikakambrist, mis on isoleeritud helidest; 3) 40-ndatel huvitus Cage zen-budismist, mille rituaalmuusikas on suur osa vaikusel. Cagel oli huvi idakultuuride vastu. Cage teos ,,Music of changes" (1951), mille kogu noodimaterjal on loodud Hiina ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos ,,HPSCHD" (1969) on 1-7'le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on ,,The Seasons" MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose ,,Seventy four", millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud.
Ta kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline, lausa solistlik roll. Tema parimad soolokontsertid on esitatud kuues erinevatele koosseisudele loodud kontserdis, mida tuntakse "Brandenburgi kontserdite" nime all. Ta kirjutas ka hulga viiulikontserte, millest paljud töötas ta hiljem ümber klavessiinikontserditeks, milledest algab klahvpillikontserdi ajalugu. ("Itaalia kontsert" seadis klavessiinile soolokontserdi, ühel manuaalil soolo- ja teisel orkestripartii). Händeli loomingus 1730ndatel hakkas ta trükis avaldama varem kirjutatud orkestri- ja klavessiinimuus.t. Enamik neist olid concerto grossod. Olulisimad on aga tema soolokontserdid orelile ja orkestrile, mis kõrvuti Bach'i klavessiinikontserditega on muus.ajaloo esimesed klahvpillikontserdid. 1.6. J. S. Bachi helikeel, ülevaade tähtsamatest zhanridest: passioonid, kantaadid, prelüüdid ja fuugad.
Ooperid ja oratooriumid(Messias) Orkester(Veemuusika 1717 ; Tulevärgimuusika) Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume Passioon(oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu Kantaat- teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+ 4 orkestrisüiti Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile Palju orelimuusikat ERINEVUSED Wolfang Amadeus Mozart Franz Joseph Haydn 1756-1791 1732-1809 Elas 35-aastaseks Elas 77-aastaseks Sündis Salzburgis Sündis külas Rohau Ei õppinud olema viisakas Oli käitumiselt vägagi viisakas
annaabi.ee 
