Taasiseseisvunud Eesti presidendi
Alguses oli Lennartil
kohanemisraskusi, sest keel oli jõudnud ununeda. Olukori paranes siiski kiiresti ning peagi
rääkis ta prantsuse ja saksa keelt ühtviisi ladusalt. Lennart jätkas kooliteed Jansonde-Sailly
lütseumis. Millegipärast ei õpetatud Lennartit eesti keeles kirjutama, ema pani ta hoopis
klaveritundi. Lennart ei tundnud end klaveri taga kuigi mõnusalt muusikaõpingud vahetati
inglise keele tundide vastu. Need olid poisi meelest sama vastumeelsed ja igavad kui
klaveritunnidki.
Teisel Pariisi-perioodil said prantsuse gootika, Reimsi ja Roueni katedraalid, muuseumid,
Louvre, Luxembourg'i aed ja teised vaatamisväärsused pere vanemale pojale hoopis
teistmoodi tuttavaks kui mõni aasta varem. Lennart tundis hästi Pariisi arvukaid
kultuuriväärtusi, aga Eesti kultuurist kirjandusest, ajaloost ja geograafiast teadis ta väga vähe.
Eesti kultuuri tundmaõppimisele aitas kaasa vanaema saadetud eesti lasteraamatute lugemine.