● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika
(muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika
Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver??
Tekkisid ka uued zanrid. Soololaul häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile (Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks (Offenbach) ja meloodiliseks Viini operetiks (Strauss,Suppe, Zeller, Kalman).
Ühendati laulutsükliteks I soololauldetsükkel Beethoveni "Kaugele armastatule" 1816 `zanri tõeliseks "isaks" aga Franz Schubert 2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...)
Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia". Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b
2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17
Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi. klaveritranskriptsioonid (Liszt), operett ( uudne Smetana, Antonin Dvorak (Tsehhi); Edward äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad);
annaabi.ee 
