mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse.
mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse.
Romantisimi I osa - vastused 1. Vali loetelust 6 sobivat väidet romantisimiajastu kohta ja akirjuta need välja. Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke; ajastu uus zanr sümfoonia; ajastu lemmikpill orel; ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega; väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm); ajastu põhizanr ooper, ; lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper
1. Mida väärtustasid heliloojad romantikud võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega ning millised teemad neid köitsid ? Romantikud olid võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega vabameelsemad. Romantismi aja heliloojaid köitis ajalugu, salapärane loodus ning inimtunded ja inimest ümbritsev olustik. 2.Millised täiesti uued muusikazanrid tekkisid romantismiperioodil ? Täiesti uuteks zanriteks oli klaverisaatega soololaulud, väikevormid klaverile, sümfooniline poeen, operett ja kujunes välja klassikalise balleti traditsioon. 3.Kirjelda muusikazanrit, mis kannab nime kammerlaul ehk Lied ? Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatega soololaul. Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu saateinstrumendiks oli klaver. 4.Nimeta Franz Schuberti (1797-1828) tuntumad teosed vokaalmuusika zanrist.
2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,lavamuusikas operett ja kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.Populaarseks kujues programmiline muusika,mis sai ainet kas ajaloosündmustest,kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.Juhtivaim muusikažanr oli OOPER.Nagu kogu sajandit,läbis ka tolle aja ooperit huvi
uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2
Muusikaajaloo kontrolltöö Vene muusika 1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G
1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3. repriis ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt. 1.2. Uued zanrid muusikas Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos, mille keskmeks on mõni tuntud kangelane või kirjanduslik süzee). Lavamuusikas kujunes välja operett (lavamuusika meelelahutuslik zanr) ning arenesid välja klassikalise balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu
abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja mitmekülgne tekstivalik Schumann, erinevalt Schubertist, suurendas klaveri osatähtsust mitte meloodiad klaverisaatega, vaid pigem lüürilised klaveripalad lauludega Schumann arendas edasi variatsiooniprintsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema "Sümfoonilised etüüdid" olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos 1834. a. asutas ta Leipzigis muusikaajakirja "Neue Zeitschrift für Musik", mille eesmärgiks oli saksa vaimu ülendamine saksa kunsti kaudu. Schumann võitles keskpärasuse vastu muusikas, propageeris rahvalaulu, esitas muusikutele kõrgeid eetika- ja moraalinõudeid
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini).
Anton Webern (1883-1945) • Austria helilooja • Õppis tšellomängu gümnaasiumis • Kirjutas juba keskas muusikat • „Kaks teost tšellole ja klaverile“ • Abiellus oma täditütrega • Said neli last • Läks esimesse maailmasõtta sõduriks • Saadeti tagasi aasta pärast halva silmanägemise pärast Looming • Tonaalne periood (1907-1914) • Instrumentaalteosed ja kompositsioonid • Dodekafooniline periood (1914-1926) • Vokaalteosed (klaverisaatega soololaulud) • „Kolm traditsioonilist rahvalaulu“ („Drei Volkstexte“) • Seeriatehnika periood • Vokaal- ja instrumentaalteosed • Ei ole kirjutanud lavamuusikat • Väga ökonoomne helilooja – lühikesed teosed • Kõigi 31 oopuse järjestik ettekandmine kestaks kolm tundi Suur tänu teie tähelepanu eest. Mitu usaldusväärset allikat: • https://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism • http://svlkmuusikalugu.blogspot.com.ee/2012/10/ekspre ssionism.html
Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789–1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism algusaastaks kirjanduses võib nimetada 1795. aastat, mis muutus 1820. - 1830. aastatel kõigis kunstivaldkondades domineerivaks ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. KAMMERLAUL 19. sajandil algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr, milleks oli kammerlaul ehk Lied. Kammerlaul on klaverisaatega soololaul, mille kujunemisele aitas kaasa eelkõige salongikultuuri tekkimine Euroopas ja laiemalt leviv kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Kammerlaul oli tehniliselt pigem keerukas ning nõudis esitajalt väga häid pianistivõimeid. Klaverisaadet ei mõeldud otseselt harmooniataustana, vaid sellega taheti pigem kuulajale edasi anda laulu tundeid ja temaatikat. Kammerlaulu üheks suurkujuks saab nimetada Austria heliloojat Franz Schubertit, kes
revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Romantismi ajastul hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Zanrid ja muusikavormid: klaverisaatega soololaulud, ooper, väikevormid klaverile, klassikaline sonaaditsükkel, sümfooniline poeem, klassikaline ballett, operett, programmiline muusika. Kirjutatu teemadeks oli loodus, ajalugu, rahvalooming. Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks (väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia). Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente, ettekande keskmeks sai instrumendi
Eelminevalt oli rõhuasetus muusikas mõistusel nüüd liikus see tunnetele. 3. Selgita mõistet „programmiline muusika”. Vastus:Muusika mis põhineb kindlal teemal või süzeel,mida peegeldab helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeem...
Euroopa kunstmuusika jõudis Venemaale 18.saj teisel poolel ja seda tänu Itaalia muusikutele, kes andsid kontserte, kirjutasid teoseid tellimustele ja töötasid kapellmeistritena. Nende tegevus mõjutas suuresti ka Venemaa enda muusikute loomingut. Venemaa enda heliloojate teosed olid peamiselt vaimulikud koorimuusikad ja pillidega mängiti rahvamuusikat. 19.saj sai aristokraatide seas populaarseks zanriks klaverisaatega linnaromanss, mis ühendas endas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirgliku väljenduslaadi. Muusikas arenes välja vastasseis kahe loomingulise suuna vahel. Kujunes välja noorte muusikute rühm nimega ,,Võimas rühm", kus otsiti võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandati ennast tol ajal konsenvatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Näiteks pidas see rühm Pjotr Tsaikovsko loomingut liiga "läänepäraseks"
süit 26 variatsioonist "La folliadi Spagna" teemale (1815) Instrumentaalloomingusse saab lisaks eelpoolmainitule lugeda veel 6 kontserti (orelile, klaverile, mitmele solistile), 7 teost orkestrile (sh 3 sümfooniat ning teos "Kolm minutit orkestrile"), 7 serenaadi erinevatele koosseisudele, 15 marssi ja 20 muud teost soolopillidele või ansamblitele. Vokaalmuusika: 95 aariat 13 ilmalikku kantaati 18 ilmalikku koori ligikaudu 340 laulu või kaanonit klaverisaatega ja ilma 5 oratooriumit 7 missat 2 reekviemi hulgaliselt motette, vaimulikke aariaid ja laule, introituseid, hümne, litaaniaid, psalme ning offertooriumeid.
loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss VENE ROMANTIKUD · Kunstmuusika jõudis Veneemaale õukonna kutsel läbi lääne. Eeskätt itaalia heliloojate vahendusel. · Siiani oli Vene professionaalne helilooming hõlmanud ainult vaimulikku koorimuusikat (pillidel mängiti rahvamuusikat) · Romanss- klaverisaatega pala, mis ühendas endas Vene rahvalaulu ja mustlasviise o Õppesuunad: Peterburi konservatoorium (1862) Moskva konservatoorium (1866)
Fagotile ja klaverile Metsasarvele ja klaverile Klaverile Klaverile neljale käele Teosed Orkestrimuusika: Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6
Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele.
Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika Soololaulud klaverisaatega 1932 Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) Hulkur (Gustav Ernesaks) Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks) Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks) Kellele? (Gustav Ernesaks) Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 1934 Punased need nelgid (A. Jõger) 1936 Lõoke (Henrik Visnapuu) Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) Koorimuusika Meeskoorile 1932 Akvarell (Gustav Ernesaks) Rannal (Gustav Ernesaks) 1933
Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad. Suure kunstiväärtusega soololaule kirjutas kõrgromantismiajastu saksa helilooja Robert Schumann, kes valis laulutekstideks kõrgpoeesiat ning suurendas klaveri osatähtsust. Mitte meloodiad klaverisaatega vaid pigem lüürilised klaveripalad lauluga. Tema üle 140 laulu hulgas 4 ROMANTISM on mitmed laulutsüklid: Leiderkreise (Heine ja Eichendorffi sõn.), Myrthen, Frauenliebe und leben (Chamisso sõn.), Dichterliebe (Heine sõn.). 2.2. ROMANTILINE SÜMFONISM Romantiline sümfoonia MELOODIA Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus.
nov suri. Schubert valmistas elujooksul kokku umb. üle 600 laulu. Tal on esikohal SOOLOLAUL ! Kuulamine : ''Ave Maria'' F.Schubert (Ladina keelne tekst on originaalis) Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi-Maarja poole. Norra kuulsaim sopran - SISSEL. Luuletaja ja kirjanik , kelle tekste on kasutan Schubert - 71 laulu on Goethe tekstitega. Kõige tuntum teos tema tekstitega on ballaad - ''Metshaldjas''. Teos on kirjutatud meeshäälele , klaverisaatega. Üks-sama meeshääl peab andma kõiki nelja rolli edasi (korraga). Saksa keeles on metshaldjas - Erlkönig. Üksikute laulude kõrval on Schubertil ka laulutsükleid - tuntumad - ''Ilus möldrineiu'' & ''Talvine teekond''. Peale laulude on kirjutanud ta veel sümfoonilist muusikat - 9 sümfooniat ( 8. sümfoonia kannab alapealkirja: ''Lõpetamata sümfoonia'' - seda peetakse kõige esimeseks romantiliseks sümfooniaks muusika ajaloos , see sümfoonia on 2
koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest "Tormide randa" ka korduvalt lavastatud. On loonud teatri- ja filmimuusikat, kantaate, klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883
kolmkõlast, mis võimaldab kasutada tonaalseid kolmkõlasid ja järgnevusi. Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika.
rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte. Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel loodud paarkümmend koorilaulu ja mõned klaverisaatega soololaulud. Teoseid: Serenade", ,,Lilleke" Aleksander Thomson- Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded. Ühe esimese muusikust rahvaviiside kogujana püüdis ta eesti rahvaviisi iseloomu sisse elada ja vältida seadmisel saksapära. Meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel püüdis ta kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis aga ka vanu
1999 ,,Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, op 69 2002 ,,Nüüdisaegne sodiaak" kahele kitarrile või kitarrile ja mandoliinile (või muule meloodiainstrumendile) või meloodiainstrumendile ja klaverile (klavessiinile) 2002 ,,Ikeya Shangi komeet" klaverile, vibrafonile ja viiulile, op 87 2002 Klaverisümfoonia ,,Universumi hääled" neljale klaverile (kuueteistkümnele käele), op 88 2004 ,,Omega Centauri" flöödile ja kitarrile (või oboele/flöödile/klarnetile/viiulile klaverisaatega), op 93 2004 Tähistaeva tsükkel nr 3 ,,Eesti rahva taevas" kahele klaverile, op 94 2004 ,,Hüljatud lapsed" orelile ja tromboonile, op 96 Teosed sooloinstrumendile: 1980-1987 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Põhjataevas" klaverile, op 10 19 1994 Orelisümfoonia ,,-Geminorum Kastor" orelile, op 48 1994 12-osaline tsükkel ,,Sodiaak" klaverile, op 50 1994-1995 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Lõunataevas" klaverile, op 52
Umbes 1620.a.tähistus Cantada teos laulmiseks, enamasti omavahel seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienevad mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel. Arenenud itaalia rahvalikest laulutüüpidest ,nagu villanella. Meistrid: Schein ,Albert,Krieger. Lk.11 5.Instrumentaalmuusika baroki ajal. a)Muusika soolopillilise ricercar, cannzzzon, toccata, süit, soolosonaat. b)Muusika ansamblile või orkestrile- sonata da camera, sonata da chiesa(trisonaat)
annaabi.ee 
