"klaveriminiatuuris" - 1 õppematerjal

Karlheinz Stockhausen

märgitud kindlaid helikõrgusi, küll aga on välja toodud konkreetsed rütmifiguurid ja dünaamika ning lühikeste meloodiakontuuride liikumissuund). Stockhauseni elektronteosed on veel "Mikrophonie I" (1964), "Mikrophonie II" (1965) ja "Mantra" (1970). Kammermuusika: Stockhauseni varasemas kammermuusikas domineerib aleotooriline kompositsioonimeetod. Sellised teosed on "Zeitmasse" (1956) ja "Zyklus" (1959). Samasugust materjali aleatoorilisteks plokkideks grupeerimist võib näha ka klaveriminiatuuris "Klavierstück XI" (1956). See onosa klaveripalade seeriast, millel on kokku 15 osa (1952-1985). Stockhauseni kammerteosed on veel "Harlekin" (1975) ja "Sirius" (1977). Orkestrimuusika: Üks tähelepanuväärsemaid Stockhauseni orkestriteoseid on "Gruppen" (1957), mis on mõeldud kolmele orkestrile ja kolmele dirigendile. Visuaalset efekti pakub ka orkestriteos "Trans" (1971): publik näeb violetses valguses vaid musitseerivaid keelpillimängijaid, ülejäänudorkester paikneb