Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just
suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830. aastatest kasutas ja propageeris Erard'i klaverid Liszt,
Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi
oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid
suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka
mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud
repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami
kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused
hakkasid levima 1820