prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana mitmetes koolides ning andis eratunde. Märkimisväärne on ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus ning tema artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega. Helilooming On mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema tähtsus seisneb eelkõige eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses. Eeskujuks on klassitsism (vormiselgus, monumentaalsus, üldinimlikud teemad), kuid tunda on ka impressionismi (rikkalikud kõlavärvid) ja modernismi mõjusid. Tähtsamad teosed Oratoorium "Joonase lähetamine" Avamäng "Julius Caesar" Erinevad motetid ja koorilaulud Aitäh!
Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses tervalt oma seisukohti. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid oma heliteoseid.
oktoobril 1918. aastal Berliinis, jättes maha leinama naise nelja lapsega. Ta põrm sängitati 1. nov. 1918.a. linna surnuaeda Berlin Wilmersdofis, Berlinersrasse 100. Tobiase memoriaalmuuseum asub Käinas (1973); mälestussammas Haapsalus (R. Haavamägi, 1929), mälestusmärk Kullamaal. LOOMING Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne, sellele on iseloomulik meisterlik kontrapunktiline käsitlus; ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema peamine tähtsus eesti muusikaajaloos ei seisne niivõrd muusikalis-ühiskondlikus ja kontserttegevuses, vaid eelkõige tema loomingus ja eesti heliloomingu taseme tõstmises professionaalsele tasemele, selle rikastamises modernsete võtetega ning zanrilises laiahaardelisuses. Eeskujuks on klassitsism (vormiselgus, monumentaalsus, üldinimlikud teemad), kuid tunda on ka impressionismi (rikkalikud kõlavärvid) ja modernismi mõjusid
annaabi.ee 
