Béla Bartók
folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on
veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb
enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4.
keelpillikvartett(1938), mille viis osa vastavad muusikaliselt materjalilt hästi
tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud
vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931).
Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele
tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta
tonaalsuse mõistet nii rohkete laadiväliste dissonantside sissetoomisega kui ka mitme
erineva helistiku kooskõlamise ehk polütonaalsusega. Teoses "Muusika keelpillidele.
Löökpillidele ja tselestale" katsetas helilooja ka atonaalsuse ja seeriatehnikaga, kuid
annaabi.ee 
