silmapaistvamaks tsellistiks. Ülistatud on tema suurepärast laulvat tooni, pingevaba tehnikat ja siirast loomulikku interpretatsiooni. Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op. 17 Sonaat tsellole ja klaverile op. 45 Sonaat tsellole ja klaverile op. 58 Sõnadeta laul op. 109 Sama kavaga esineti 2009. aastal Mendelssohni sünniaastapäeva puhul ka Prahas, Varssavis ja USAs.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30
ajakirjad. Ta jäi koos tollase abikaasa Sofiaga Tallinnasse elama ja neile mõlemale pakuti tööd Tallinna Kõrgeimas Muusikakoolis. Paari aasta pärast suri muusikakooli tunnustatud professor Alice Segal ja Artur Lemba astus tema kohale. Kodumaale saabumise järel ei lõpetanud ta kontsertide andmist, vaid jätkas arvukaid sooloesinemisi üle Eesti. 1921. aastal sai Artur Lemba kutse Helsingi Muusikainstituudi direktorilt, kes pakkus talle klaverikateedri professori kohta. Lembat meelitas suurlinna elu ja võimalused ning ta kolis aastaks Helsingisse. Kodumaale naasnuna alustas ta tööd muusikakriitikuna ajalehes „Vaba Maa“. Artur Lemba andis eestlastele ülevaate igast kontserdist ja kutsus rahvast muusika- ja kultuurielust osa võtma. Alati oli ta märkinud ära oma arvamuse, mis enamasti kiitis kontserdi klassikalist poolt. Edasised aastad pühendas Artur Lemba pedagoogilisele tegevusele.
annaabi.ee 
