Klaustrofoobia
võib esile kutsuda näiteks liftis, tunnelis või muus akendeta ruumis
viibimine, harvemal juhul isegi kõrge kaelusega riiete kandmine.
Peamisteks klaustrofoobia sümptomiteks on lämbumistunne ning
ümbritseva keskkonna piiratuse tajumine. Klaustrofoobikuil pole tingimata
hirm just nende teatud kohtade ees, vaid nad kardavad rohkem seda, mis
nendega seal juhtuda võib, peamiselt on neil hirm õhu otsa saamise ees.
Sageli hakkavad klaustrofoobikud kinnistes ruumides riideid seljast
vähemaks võtma, uskudes, et see leevendab sümptomeid. Kõiksugu
klaustrofoobiliste sümptomite esinemine võib viia tõsiste paanikahoogudeni.
Wisconsin-Madisoni ülikooli neuroloogia osakonna korraldatud uuringu
põhjal esineb tõsist klaustrofoobiat 2 5 % kogu maalima rahvastikust, kuid
vaid väga vähesed neist saavad selle vastu mingisugust ravi. Klaustrofoobia
raviks kasutatakse kolme erinevat meetodit, mis on kõik läbi testitud S.J.
annaabi.ee 
