Nõudmise ja pakkumise tasakaal ning sellele vastav turuhind kujunevad turumajanduses iseenesest nõudmise ja pakkumise toimel. Turuhinna sõltuvust nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning selle mõju pakkumisele ja nõudmisele on turumajanduse teooria isa Adam Smith nimetanud nähtamatuks käeks, mis reguleerib majandust. Joonis 3.5. Tasakaaluhind HT - tasakaaluhind, Qt - tasakaaluhulk Nõudmise ja pakkumise ning turuhinna isereguleerumiseks on vaja, et kauba pakkujate vahel valitseks konkurents ehk püüe pakkuda nõutavat kaupa võimalikult madala hinnaga, muidu jääb pakkujale kaup kätte või tuleb müüa tootmiskuludest madalama hinnaga. Selleks, et hindade isereguleerumine tõeliselt toimuks, on vaja, et nii kauba pakkujatel kui nõudjatel oleks piisavalt täielik ja kiire informatsioon hindade ja nende muutumiste kohta neid huvitavatel turgudel. Täiel määral isereguleeruvat turuhinda kohtame tänapäeval ülemaailmastuvas majandussüsteemis suhteliselt harva.
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
