Kolooniad olid:belgial,hispaanial,hollandil,inglismaal,itaalial,portugalil,sakas,prants. Etioopia ja Libeeria olid ainukesed vabad maad. Inglise-Buuri sõda 1299-1902.India Rahvuskongress eesm. Saavutada Indiale otsustamisõigus siseasjades. Hiinas bokserite ülestõus. Teadus: Zeppelini õhulaev, Wrighti lennuk,Marconi raadiosaade. GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop
$$$$ $$$$$ Iseseisev töö: Õ lk 911 Kirjelda, millised ühiskondlikud liikumised aktiviseerusid 20. sajandi algul. Muutused ühiskonnas 19. sajandil Tööstusrevolutsioon Proletariaat 19.s lõpul tööliste osatähtsus 5075% Töölisliikumine tööpäeva pikkus töötingimused poliitilised õigused Töölisliikumine 19. s keskel revolutsioonilised sotsialistid kuulutasid: klassivastuolude teravnemist kehtiva korra lammutamist revolutsioonilisel teel Karl Marx 18181883 Manifest valmis 1847 Kommunistide Liidu II kongressi ülesandel Kommunistide Liidu programmina, mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda
saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teisel kohal maailmas. 4. Miks vasakpoolsus 20.saj alguses maailmas kasvas? Tooge näide. Taheti oma õigusi suurendada. Revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutasid klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 5. Mis seisukohad olid levinud tööliskonna hulgas 20 . saj alguses? Miks just sellised? Revisionism ei kasutatud vägivalda. Tsentristlik suund kasutati vägivalda oma tahtmise saamiseks. Anarhistlik suund Usuti progressi,kuigi need võisid väga erinevad olla. 6. Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta. 20
90% maailma värvitoodangust. Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Palgatöölised olid saanud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist. Revonistis kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga,
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19. saj keskel keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 saj algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega.
Kogu 19.saj käisid võitlused tööliste ja tööandjate vahel, mis vahel kasvasid üle kodusõjaks. 20.saj alguseks olid töölisliikumisel juba selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Samuti oli muutunud ka töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning lähenesid juba kesklassile. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks progressini. Ühed nägid seda hariduse arendamises, teised vägivaldses võitluses. Kristlik kogukondlus hakkas Euroopas üha enam nõrgenema.
Ühiskondlikud liikumised-tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi- proletariaadi ehk palgatööliskonna,mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama, töötajate ja tööandjate omavaheline võitlus kestis terve 19.sajandi, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks, kuid muutus siis rahumeelseks ning selleks ajaks olid paljud palgatöölised muutunud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.saj olid revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutisooni teel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Selleks ajaks oli aga oluliselt muutunud töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega.
käisid võitlused tööliste ja tööandjate vahel, mis vahel kasvasid üle kodusõjaks. 20.saj alguseks olid töölisliikumisel juba selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Samuti oli muutunud ka töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning lähenesid juba kesklassile. 19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud
Tööstuslik pööre oli toonud uue klaasi proletariaadi e palgatööliskonna, kes hakkasid oma õigusi suurendama. 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad 19.saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20.saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid
üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda, mida nimetatakse kommunismiks. Poliitilised vaated ja neid realiseeriv poliitiline süsteem kujunevad välja ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks. Riik on klassivastuolude produkt ja astub välja majanduslikult valitseva klassi huvide kaitseks. Koos klasside kadumisega kaob ka riik. Majanduslikult valitsev klass kujundab ühiskonnad valitseva ideoloogia ja poliitika. Vaatamata klassivastuoludele on ühiskonnas prioriteetsed siiski mitte klassi vaid üldinimlikud huvid. Marksismis on üks paratamatu puudus majandussuhetes pole tõelist peremeest, kes hoolitseks ja vastutaks igapäevase normaalse eluolu tagamise eest.
· majanduslik ja sotsiaalne tasandamine erinevate ühiskonnarühmade vahel (Leppik). Samuti: · teatud heaolu miinimumtaseme kindlustamine igaühele · võrdvääruse suurendamine · majandusarengu edendamine 1. parandada elukvaliteeti ühiskonnas 2. parandada üksikisikute ja rühmade elutingimusi 3. parandada ühiskonnasiseseid suhteid (Leppik). Sotsiaalpoliitika eesmärgid üldisemalt: · Poliitilised - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine. · Eetilised - õiguslikus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus · Majanduslikud - majandusliku arengu toetamine (Leppik). Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid on: · Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine · Tööjõu taastootmine
valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim" asub kuskil mujal. 17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus? . Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga
Tänu uuele tööstusharule hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama, ajavahemikul 1900-1913 kolmekordistus. Saksa kaubalaevastiku areng. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Ühiskondlikud liikumised Uus klass proletariaadid ehk palgatööliskond, mis hakkas energiliselt oma õigusi suurendama. 19. saj keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida(parandada) 2) Vene enamlased Vladimir Uljanovi(Lenini). Pooldasid vägivaldset revolutsiooni ja proleritaadi diktatuuri kehtestamist
Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi – isegi väga väikesearvulise – grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele
menetlustega.Poliitika on eelnevate otsustuste lõpptulemus. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine.
Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi isegi väga väikesearvulise grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada.
,,lõppkokkuvõttes" (sellest varsti rohkem!) määrab pealisehituse. - Karl Marx (1813-1883) & Friedrich Engels (1820-1895): dialektilise materialismi teooria. Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur (või ,,vaim"; vrd Hegel - filosoofia pea pealt jalgadele) - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnaleomasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised)
Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19. sajandi, omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20. sajandi alguseks oli töölisliikumisel ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Selleks ajaks oli aga oluliselt muutunud töölisklass ise. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile
hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4 Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus
Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, töövõimet, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi – isegi väga väikesearvulise – grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele 30
annaabi.ee 
