esimesed Nõukogude sunnitöölaagrid. Plaani senised rõhujad ja revolutsiooni vaenlased vangistada ning vastavatesse asutustesse suunata haudus Lenin Applebaumi (2005) andmeil juba kolm nädalat enne revolutsiooni, kui visandas tollal veel üsnagi ebaselge 9 plaani kehtestada kõikidele kapitalistidel ,,töökohustus". Nõukogude riigi loomine sünnitas uut tüüpi kurjategija ,,klassivaenlase". Erinevalt tavalisest kurjategijast ei saanud klassivaenlaselt iial loota koostööd nõukogude reziimiga ja teda tuli karistada karmimalt kui tavalist mõrtsukat või varast. Inimesi mõisteti süüdi seega selle eest, kes nad olid. Kui veel vahetult enne revolutsiooni pidas riik läbirääkimisi USAst saadava abi üle, siis revolutsioon külmutas igasugused variandid võõrriikide toele, kuna bolsevistliku valitsust umbusaldati (Heywood 1999). Venemaa tavakodanikke valdas aga ükskõiksus
juunikommunistid Eestis). See on oluline, et välistada või kõrvaldada vastuhakku, kuna Punaarmee üksused on selleks ajaks juba kas riiki toodud või ähvardatakse seda kasutada. Seepeale asutakse „vanu“ institutsioone kas sulgema või siis ümber kujundama. Sovetiseerimisega käib alati kaasas terror ning propaganda, kuna teisitimõtlejad (keda on riigis reeglina valdav enamus) tuleb kas „ümbertöödelda“ või siis klassivaenlase sildi all kõrvaldada. Eraettevõtted natsionaliseeritakse ning talumajapidamised sundkollektiviseeritakse. Seejärel asutakse ühismajandite loomiseni. Majandusmudeliks on käsumajandus, mida iseloomustab: 1) riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, 2) riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest, 3) riik määrab ära kaupade hinna, 4) riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse, 5) riik kontrollib kogu majandussüsteemi
annaabi.ee 
