1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja kas ta on vara- või kõrgklassitsismis
pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv.
inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või –mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv.
Nicolas Poussin 16601664 maalis ta oma viimase seeria "Neli aastaaega" Neil maalidel kujutab ta oma lapsepõlvemaastikke Normandias, aga mitte peamist elukohta Rooma linna 1665. aastal saab Poussin halvatuse ning sureb Ta on maetud Rooma linna "Apollon ja Daphne" (1664/1665) Nicolas Poussini loomingul oli suur mõju nii kaasaegsele kui ka hilisemale klassitsistlikule maalikunstile. Tema vaated ja ideed määrasid õpetamise suunad Prantsuse Kuninglikus Maali ja Skulptuuri Akadeemias ka pärast kunstniku surma.
välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja, Kapitoolium ja Virginia Ülikool, mille lisaks veel Virginia esinduskogu hoonetele kavandas tolle aja USA president Thomas Jefferson, kes oli lisaks presidendiametile ka arhitekt. 3
Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche”, „Mars ja Venus”. Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile „Maskiball”, esietendus 17.02.1859, esietendub „Estonias” 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele.
Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujunadad ainulöaadselt mõjuvaid pidulikke ansamblaid. Ampiiristiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate maitsele. Robert Adam Charlotte Squer, Edinburgh ja William Kent Vestibüül Holkham Hallis, Norfolk, Inglismaa. 6. Klassitsism jõudis Eestisse 18 sajandi lõpu poole. 7. Klassitsistlikule mööblile on iseloomulik rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. 8. Carl Ludwig Engel kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. 9
Klassitsism Varaklassitsism 1770 1800 Kõrgklassitsism 1800 1830 Klassitsistlikule kunstikäsitlusele andsid hoogu 1748.aastal alanud väljakaevamised Itaalias. Toodi päevavalgele esimesel sajandil tuha ja laava alla mattunud linnad Herkularium ja Pompei. Avastati suured kunstivarad. Vaadati ka Vana-Kreeka/Rooma poole. Arhitektuur Kapitalismi kindlustumien ja kodanluse mõjuvõimu suurenemine andsid arhitektuurile uusi ülesandeid. Ehitati uusi tehasehooneid, laoruume, kaubahoove, panku, börsihooneid,
maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassportlikus. · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. · Klassitsistlikule arhidektuurile on omased lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. · Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini ehitusarhidektuuri tellijatele. · Armastati siiski ka ümarkaari ja kuppelehitisi. · Kasvas lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisekujundus : · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega.
1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest ning tunginud sügavamale modelli isiksusesse. Parim näide Ema portree.
Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest
ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis
Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned.Rooma arhitekt kes on eeskujuks:Palladio. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada)vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega. Prantsuse park:Loomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada.Korrapärane teedevõrk,tiigid purskkaevudega,terrassid ja trepid,mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid,geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad.Kreeka templi näide
kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. Täielikud kreeka ehitiste jäljendused jäid siiski erandlikuks; üheks selliseks näiteks on Madeine kirik Pariisis.Templiarhitektuuril ei saanud olla massilist levikut, kuid templitelt laenatud detaile, eriti sambaid, kasutati enamiku ehitiste juues.Nii tekkisid ehitised, mille fassaadid meenutasid templit. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid – kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei lakanud kunagi rooma ja
ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis
kohusetunnet. Kuivabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud
ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost, kuid selles peitus sõnum ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimese õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis annab klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. -4- Klassitsism arhitektuuris Antikaja eeskujud ilmnesid kõige selgemini klassitsistlikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi
reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja
revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusiühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kuivabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. 1.1 Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose
Uudse paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).; joonena on ülemine hääl ka elavalt üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust muusikat ei loonud; rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50- pani aluse klassitsistlikule struktuurile); Mozart (tema isa oli oma rütmiseeritud), Perotinus (12 saj lõpp ja moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja järgmise algus, peamiseks muutuseks muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises ilmalikust muusikast
keiser Commoduse porteebüst. Kõrgemast soost daamide kujutamisel rõhutati nende rõivastust, eeskuju selleks võetakse 4. saj. kreeka meistrite, eriti Praxitelese töödest. Parim näide- nn. Herkulaanlanna figuur. Eriti lihtsad ja võluvad oma loomutruuduses on istuvad naisefiguurid näit. Agrippina Napoli muuseumist. Keisri perekonna naisi kujutati sageli jumalustena. Pärast Augustust idealiseeritud kujutamine tasapisi vaibub, kuniks keiser Trajanuse ajal hakkab domineerima kreeka klassitsistlikule stiilile omane külm elegantsus. Keisririigi hilisemast perioodist leidub palju huvitavaid naisterahvaste portreesid, mida iseloomustab maaliline juustekäsitlus. Parimad keisrite portreed on Veruse Caracalla ja Philippus Arabs'i büstid. Üliselt valitses tollal tardunud, maskitaolise näoilme kujutamine, mille sekka juhtus ka üksikuid individualiseeritud, elavalt ja loomutruult inimest edasianvat portreed, näit. Constantius Chloruse büst.
Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus . Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi
ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis
E.Martin romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT ,,Amor ja Psyche", ,,Mars ja Venus". Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile ,,Maskiball", esietendus 17.02.1859, esietendub ,,Estonias" 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele. Taani renessanss, barokk, rokokoo Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17.sajand) Rajati mitmeid hollandi stiilis losse NT
Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Iseloomulikuks klassitsistlikule kunstile on antiikmütoloogia süžeede kujutamine, inimeste idealiseerimine, kreekapärasus, alasti keha. Skulptuurid olid rahuliku hoiakuga Hoiduti detailidest. Tuntumad kunstnikud on Antonia Canova ja Antonie Houdon. Prantsusmaal tuntum David. HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR Historitsistlik arhitektuur tuli 18. Lõpus (Inglismaa) ja laialdasemalt 19. sajandil. Levis Saksamaal, Prantsusmaal, Lätis, Eestis, Soomes ja Venemaal. Hakati jäljendama vanaaegset
antiikajal), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madleine`i kirik Pariisis. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad,
ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks
Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus) Nikolai Roerich rahvusromantist Norra: Edvard Munch vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje) 5 Skulptor Auguste Rodini 3 tööd. Eesti keeles ilmunud raamat ,,Alasti tulin ma" Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks 8 Põrguväravad (1886-1917) natuke juugendlik reljeefikompositsioon 9 Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? On inspireeritud 19. saj. II poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest ja keskaegst Ornamentikast, taimemotiividest. Dekoratiivset külge rõhutav kunstivool
Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause. Tartu Ülikooli peahoone KÕRGKLASSITSISM Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. PRANTSUSE ampiirstiili tüüpiline, kuid samas ka äärmuslik näide on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent:
Shakespeare õigustab kõikjal noorte loomulikke tundeid ning nende armastuse vabadust, kirjutades ka ajalookroonikaid. Tema varajasse draamaloomingu perioodi kuuluvad 2 tragöödiat "Romeo ja Julia" (1595) ning "Julius Caesar" (1599). 17.sajandi esimesel aastakümnel lõi Shakespeare tragöödiad, mis on suurteostena läind maailma ajalukku: "Othello" ,"Kuningas Lear", Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit". Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlikule tragöödiale olid kardinal Richelieu ja Prantsuse Akadeemia poolt kehtestatud eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud
samuta ka inimese ja jumala suhetest. 17. Robinsoni esimeseks õpetajaks on loodus ja ta tunneb ennast osakesena loodusest. Romantism Romantism tekkis 18. sajandi lõpul. Romantiline pööre kirjandusloos oli tõsine sisuline muutus ja tekkis nii elus kui kunstis peamiselt protestina, vastandudes üldjoontes klassitsismi ja valgustuse mõistuspärasustele, eriti klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. AJastu vaimsust mõjutas enim ratsionalistlik filosoofia, mille järgi tõese teadmise allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, tunded on teisejärgulised ja tuleb allutada mõistuse juhtimisele. Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele.
nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv stiil. • Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj) • rajati mitmeid hollandi stiilis losse • nt kronoborgi loss
Pecouli tütre, Marguirite Charlotte'ga. M. Pecoul palus, et David tema tütrega abiellus. M. Pecoulile tõi see kaasa majanduslikku kasu ja Davidile ilusa naise ning 3 last. Charlotte oli ka Davidi kõige tugevaim moraalne tugi. Charlotte oli Davidi truudust vaid ühel korral ühe Davidi õpilasega murdnud. Pärast seda ennast leidvat reisi läks värske klassitsismi järgija 1780 aasta suvel tagasi Pariisi, kust leidis eest tema Roomas ja Itaalias omandatud klassitsistlikule stiilile vastuvõtliku kunsti avalikkuse, kuid isikupärase stiili leidis ta lõplikult oma teisel reisil itaaliasse 1784. aastal, kui Roomas valmis ta kuulus maal "Horatiuste vanne". Revolutsiooni puhkedes oli Davidi hoiak selge - ta ühines kolmanda seisusega ja selle nõudmistega. Ta pühendas kogu oma talendi ja oskused revolutsioonile, muuhulgas epaazi, mis1791. aastal tõi Voltaire´i põrmu läbi mitme provintsi Pariisi Pantheoni. 1790
tunnetuses. Valgustus polnud Kanti jaoks mitte dogmaatiliste teadmiste kogum ega mõtete anarhia või mõistuse avantüür, vaid eelkõige isiklik vastutus, mis rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. 28. Jean Jacques Rousseau arusaamad teaduste ja kunstide osast inimkonna arengus 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, draamatilisus, ajaloo olulisus) Reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu, romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest- traagilisest aspektist, oluline inimese sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid (Prantuse Suur revolutsioon), romantismil kaks suunda: universaalromantism (ühendas
see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madeleine`i kirik Pariisis. [ibid] Joonis 32. Madeleine´i kirik. [27] Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Iisaku kirik Peterburis (joonis 33). [25]
tähtsam. 4.2 „Horatiusete vanne” Prantsuse kunstniku Jascques Louis Davidi teosest „ Horatiuste vanne” ( 1784, õli, lõuend, 330 x 427, Louvre, Pariis) sai klassitsistlikku maalikunsti programmtoes. Kunstnik kujutas Rooma auväärset patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest, David on suutnud sellest teha pühaliku akti, võitluse kõige olulisema osa. Nagu klassitsistlikule maalile omane, on vaataja tähelepanu koondatud pildi keskele, kus David’i maalil asub isa, kes kannab imeliselt puhta ja selge värvitooniga punast kuube, mis eristab figuuri veel enam tumedamast taustast ja lausa sunnib vaatama antiikselt kujutatud isa. Samuti koondub ka valgus pildi keskele, pildi kõige olulisemale detailile- mõõkadele ja neljale väljasirutatud käele. Vasakul pool isa asuvad väärikad pojad, eks on antiigi reljeefile omaselt paigutatud üksteise taha
Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli 12 oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis
olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. 3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: * Tähe triumfikaar Pariisis. * Madleine´i kirik Pariisis. * Pantheon Pariisis. 2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist: *Aleksandri sammas * Narva väravad Peterburis 1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist: * Tartu raekoda. 4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni: * Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid, * vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, * klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 5) Iseloomusta Jaques Louis Davidi elukäiku ja loomingut ning nimeta kolm tema kuulsamat maali (illustratsioonid lk 192 ja 194) Kõige järjekindlam klassitsistlike printsiipide rakendaja, kuigi oli prantsuse maalikunstnik. David
seniolematut, et õige pedantseina tunduvad katsed, mida ju aegade jooksul on tehtud, tema loomingut seletada, seda Aristotelese poeetikale või mõnele toonasele kirjandustendentsile ehk stiilile (manerism, kontseptism, kultism) taandades ja kohaldades. 7 Cervantese romaanilooming on suurem mis tahes varasemast romaanipoeetikast. Cervantes on avatud mis tahes tüüpi kirjandusele, olgu renessanslikule, baroksele või klassitsistlikule, kui seda vaid toetavad küündiv kunst, avar kujutlus, poeesia vaim ja humaansus. 8 Näidendid Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615
Kümmekond aastat hiljem sai kirik uue oreli, mis telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega meistrilt W. Sauerilt. 1974. aasta remondi käigus avastati kooriruumi idaseinas baroksed maalingud. 2001. a toimus pikihoone müüride tugevdamine ja katuse põhjalik remont. Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 Kiriku üldilme on tagasihoidlik. Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum ning läänes eenduv provintslikus ampiirstiilis nõelkiivriga torn, mille kõrguseks 38 meetrit. Lõunaküljel asub frontooniga eeskoda.
hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? E.A. Poe luuletus „To Helen“. Kirjutatud romantismi perioodil. 11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. Hellenist, tegi esimesena vahet kreeka, kreeka-rooma ja rooma kunsti vahel. Üks teadusliku arheoloogia rajajaid. Tal on olnud otsustav mõju klassitsistlikule liikumisele. „Üllas lihtsus ja vaikne suurus“. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. Kunstiteose juures pidas ta oluliseks kolm kvaliteeti: esmatähtis on idee; teine on ilu, st. lihtsus; kolmas on teostamise tehnika. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Antiikaeg: Kreeka „Ilias“ - Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast
" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus, dramaatilisus, ajaloo olulisus jne). Mõjukas kunstivool, mis kestab 1780 1850. Äärmiselt laialivalguv kunstistiil, hoiakute ja teemade vundament ei ole taandatav üldisele vaatele. Romantism on reaktsioon klassitsistlikule kunstile ja valgustusfilosoofia vastu. Romantikud vaatlesid inimest emotsionaalsest-traagilisest aspektist. Neile oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted. Romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, rõhutab mõistetamatuid kannatusi ja inimese loomust, kui vastuolulist nähtust, mis on kasvav ja muutuv. Maailma keskpunkt on inimene. Romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, isikut, kes võitleb saatusega.
peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine, kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire). Tema ülesandeks oli tegeliku maailma muutmine mida võis seostada nii revolutsionäärilisuse kui uute arvamuste väljapakkumisega. Ta eemaldus ühiskonnast ja lõi oma maailma. Romantismi puhul on tähtis see et kunsti nähti kui eraldi maailma (Schlegel)
otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). 19. sajandil olid aga ehituslikud ülesanded teised (templeid ei ehitatud nii palju kui antiikajal), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madleine`i kirik Pariisis. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi
Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (õle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tulenevate reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijaile. Sisearhitektuuris asendusis rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid 27
ÜLEVAADE ,,SIURU" TEGEVUSEST . AJALUULE JA ,,TARAPITA" Romantism (pr romantisme) on euroopa kultuuri põhisuundumus 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel. Alged leiduvad 18. saj sentimentaalses romaanis (,,Noore Wertheri kannatused" näiteks). Romantsimi ettevalmistavaks astmeks on eelromantism. Romantism on mitmepalgeline: erineb maadeti ja rahvuseti ega ole üheselt defineeritav. Üldjoontes vastandub klassitsimsi ja valgustuse mõistusepärasusele, klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. Romantsim väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ning tundeelu. Loodus äratab sügavaid tundeid, eelistatakse metsikuid, rikkumata maastikke, keskaegsete losside, kirikute varemeid. Propageeritakse tsiviliseerimata, nn rikkumata eluviise ja loomulikku religiooni, tekib mõiste õilis metslane. Romantsim tunneb huvi metafüüsiliste küsmuste vastu, esteetikas saab oluliseks nõudeks loominguvabadus. Alguse sai vool
dünaamika ja maalilisusega neile siiski võõraks. Nii hakkas prantsuse 17. sajandi ehituskunst arenema täiesti teises suunas. Peeti kinni prantsuse renessansi traditsioonidest, eeskujusid otsiti antiikarhitektuurist. Seetõttu on prantsuse arhitektuurile juba 17. sajandi algul omane klassitsistlik põhitoon. Ometi erineb see 17. sajandi klassitsistlik suund suuresti hilisemast, kogu Euroopas valitsenud klassitsismist (18. saj. lõpp - 19. saj. algus ), sest vaatamata üldiselt klassitsistlikule suunale taotletakse ajastule vastavalt suuremat toredust ( eriti interjööris ) ja maalilist üldmõju, see aga omakorda tingib küllalt rikkaliku dekoratiivdetailide kasutamise. Prantsuse varabarokk on seotud Louis XIII valitsemisajaga. Perioodi, juhtivateks ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P
annaabi.ee 
