Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. -9- J.Racine P. Corneille Kokkuvõte Klassitsism algas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppedes. Selles referaadi koostamisel sain teada, et Beethoven ja Mozart elasid klassitsistlikul ajastul. Varem ei teadnud, et klassitsism oli antiikaja eeskujudel toetuv stiil. Sain teada ka, et kunstnikud värvisid tihti tuhmide värvidega ja varjunditeta. Klassitsistlikul ajastul olid populaarseimad kirjanikud P. Cornielle, J. Racine, Moliere ja N. Boileau. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, muusika, teater ja kirjandus jätsid tugeva jälje ajaloos. - 10 - Kasutatud kirjandus
Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. · Pierre Vignon. Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta; · idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad;
JACQUES LOUIS DAVID 25.Miss. tarbekunsti esemed andsid infot antiikmaali kohta? vaasimaalid 26.Millest jutustab Davidi teos ,,Horatiuste vanne"? Kujutas auväärset Rooma patriitsi Horatiust 3 poega sõtta saatmas, neile mõõku ulatades, võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. On väga lihtne, tõsine, ja patriootlikke tundeid sisendav 27.Mida klassitsistliku maali süzee ülistas? Vaprus, truudus, isamaa armastus ja teised voorused. 28.Miss. pidi olema kunst klassitsistlikul ajastul? Õpetlik ja võitlema pahede vastu. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame VIGEE- LEBRUN 30.Miss. maalidega said hinnatuks Davidi õpilased A.Gros ja J.A.D. Ingres? A.Gros Bonparte Arcole sillal, lahingumaalid. Ingres Portreist. Daamide portree, naisfiguurid ja aktimaalid.
Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat. 27.Mida klassitsistliku maali süžee ülistas? Vaprust, truudust, isamaa-armastust ja teisi voorusi. 28.Missugune pidi olema kunst klassitsistlikul ajajärgul? Kunst pidi olema õpetlik ning võitlema pahedega. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame Vigee-Lebrun. 30.Missuguste maalidega said hinnatuks A.Gros ja J.A.D.Ingres? A.Gros sai hinnatuks oma lahingumaalide ja paraadportreega Napoleonist, J.A.D.Ingres aga sai kuulsaks portreistina, ta on maalinud ka ühe kaunima aktimaali „Suur odalisk“
,,gootipäraseks''. Neogootika levis nüüd inglise stiilis parkidesse eksootilise lisana kabelite, karjasemajakeste ja kunstlike varemetena. 19 sajandi alguses levis Inglismaal neogootika kõrvuti ,,uuskreekaliku'' klassitsismiga. Mõni arhitekt töötas koguni mõlemas stiilis. Charles Barry (1795-1863) jt ehitasid 1836-1860 Londonisse parlamendihoone. Selle silueti muudavad eri kõrguse ja kujuga tornid ebasümmeetriliseks ja maaliliseks, kuid põhiosa on klassitsistlikul reeglipärane ning gootikale viitavad ainult rohked kaunistused. Prantsusmaal õhutas gootika tunnustamist ning korraldas keskaegsete kirikute ja linnuste restaureerimist Eugéne Viollet-Le-Duc(1814-1879). Saksamaalgi hakati neogooti stiilis hooneid püstitama osalt samaaegselt klassitsistlike hoonetega. Neogooti suurteoseks oli Kölni toomkiriku valmisehitamine. Laitse mõis Laitse härrastemaja ehk Laitse loss, nagu teda sajandi vältel kutsutud on, valmis Woldemar
ehitada mõlemad asutised eraldi, kuna laipade lõhn kliinikus ei olnud soovitav; pealegi võis kohal, kus anatoomikum asub praegu, käsutada vana kindlustuse keldreid laipade hoidmiseks. Alguses, aa. 1803-1805, ehitati ainult keskmine osa. See on ümmargune ehitis, kvatraatsel alaehitisel, kaetud kaunis madala kupliga; neli risaliiti, igaüks kahe dooria-tuski stiili pilastriga ja viiluga, ning kaheksa akent, mille peal mezzanino aknad, elustavad ehitist. Klassitsistlikul ajajärgul nii väga armastatud urnid iga nelja sissekäigu peal annavad ehitisele teatud gratsiöösi pidulikkuse. Sees on ainult üks ruum, suur saal, mille lagi tugeneb kaheksale dooria sambale. Sammaste postamente kaunistavad vanikud jällegi armastatuim klassitsismi motiiv. Kuna aga üliõpilaste arv iga aastaga tublisti kasvas, jäi hoone varsti väga kitsaks. Juba a. 1820 kerkis päevakorrale ehitise laiendamise küsimus ja sama aasta mai
elu trotsiv käitumine. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutab tunnete ja instinktide tähtsust. Väärtuslikumad romantismi saavutused on maalizanris. Maalikunsti tuleb taas liikumine, dramaatilisus, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus. Pearõhk koloriidil. Muutub ka ainestik. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest, rahvaluulest ja barokk-kunstist. Kujutlusvõime. Poeesia. Sügav aukartus looduse ees. Maastikumaal, mis oli klassitsistlikul perioodil soiku jäänud, saavutab olulise positsiooni. Romantismile olidki eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Olulisemad kunstnikud (pilte vaata http://eka.thegap.ee/sites/default/files/Klassitsism.pdf, lk 24-42): Fransisco de Goya y Lucientes (hisp) 1746-1828 eraklik natuur, keskeas kurdistus, jõuline laiaulatuslik looming, oluline portretist, loomingu keskmes Hispaania oma painetega, huvi näilikkuse ja inimkäitumise vastu, ei anna hinnangut, tema pildid
Postromantilise teatri ja reaalsuse vahele jäi ikka mingi distants, mida hakkasid neile ette heitma järgmise stiili esindajad naturalistid. Dumas Noorem oma tasemelt oli teistest oma aja kirjanikest pea jagu üle. Jäädes melodraama piiresse laiendas melodraamale kättesaadavate teemade ringi, käsitles selliseid teemasid, mida polnud melodraamas enne näidatud. Prantsuse 19. sajandi teatris kehtisid kummalised puritaanlikud komblusnõuded. Kurtisaanide elust laval ei räägitud. Klassitsistlikul laval polnud näiteks lapsi. Pärast jätkub see teatris, variserlikkus. Ei tohtinud lavale tuua teemat nagu abieluväliselt sündinud lapsed. DUMAS ,,Vallaspoeg" - valus teema. ,,Härra Alfons" - rikaste naiste kulul elava meesterahva tüüp. Võib öelda, et Dumas' poeg lähendas teatrit eluliselt valusate teemadega. Avas teatri suletud olnud elutahkudele. Ta tegi seda kõrgel kunstilisel tasemel. Teatud mõttes ta valmistas pinnast ette naturalistidele, kuigi hiljem Zola ütleb, et
annaabi.ee 
