Klassistsismi Arhitektuur Karlotte Kilu Klassitsismi arhitektuuri ehitised Antiikaja eeskujul ilmnesid kõige selgemalt klassitsislikus arhitektuuris. Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Klassitsism Eestis
Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prantsusmaal oli klassitsistlik kunst seotud revolutsiooniga. Oma ainestiku leidis klassitsistlik kunst sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Klassitsism arhitektuuris Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad. Väheste kaunistustega ja siledad seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range ilme. Tartu ülikooli peahoone Klassitsism arhitektuuris Sisekujunduses olid tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsismi hilisemat ajajärku iseloomustas punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööbel. Klassitsism maalikunstis Klassitsismi aja maalidel meenutavad inimesed oma
Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg. Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused. Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning
skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid
Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik, Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega
· Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm
esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on
Alatskivi mõisa üks telg on kahe- ja teine ühekorruseline, niisamuti on mõlemas tiivas kasutatud tornid eripalgelised. Sangaste mõis, nagu eelnevalt mainitud, on väga liigendatud. Porkuni mõisas eirab sümmeetriat kaheksatahuline torn. Tihe liigendatus ja kirdepoolsel nurgal kõrge kaheksanurkse torni, lõunapoolsel küljel aga aga kahe eri laiusega risaliidi kasutamine rõhutab Vasalemma mõisahoone asümmeetriat, aga ka vertikaalsust. Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast.
Euroopast kaugemalegi. 1.1 Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone
Ratsionalistlik tendents
Antiigi esteetika toetamine
Ranged reeglid : selge piir « kõrge » (tragöödia peab puhastama ja
õlisema) ja « madala »( komöödias hinnati õpetlikkust,moraali) vahele
Draamas – aja-, koha,- tegevsühtsus
Luules on puhtad riimid ja ranged vormid
Armastus, ja kohustus klassitsistlikus tragöödias Corneille´”Le
Cidi” näitel
Cid ei vastanud kõikidele klassitsistlikele reeglitele
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
Igapäeva elust ei leitud suurejoonelisust ja ülevust, mis oli kunsti tunnuseks. Kõrgklassitsismi ajastu kuulsaimaks kunstnikuks oli Jacques Louis David. ,,Horatiuste vanne", leiti, et see on väga patriootlik maal. Tema töödes on näha prantsusmaa poliitilist arengut. Temast sai Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Ta elas kaasa tema tõusule, sõjalistele võitudele ja langusele. Peale Napoleoni langust lahkus David Prantsusmaalt. Jean Auguste Dominique Ingres jäi surmani kindlaks klassitsistlikele ideaalidele ning võitles teiste kunstivoolude vastu. Ta tahtis saada kaasaegseks Raffaeliks. Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal
kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
Schlegel rõhutab ka keskaja tähtsust ja leiab et seal on germaanlastel oluline positsioon. Seob saksa kunsti tuleviku romantismiga. Tegeleb peamiselt esteetiliste probleemidega. Peab tähtsaks romantilist ajaloodraamat, siin tekkisid mitmesugused kirjanduse arengud. Üks Schlegeli määratlus, mis on läinud Euroopa kirjandusteooriasse, määratlus kunstiteose orgaanilisest vormist - vastandab oma vaadates romantilise kunsti klassitsistlikele normidele ja selgitab, mis see orgaaniline vorm on. Novalis e Fridrich von Hardenberg - pärines vaesunud aadelkonnast. 1772-1801. Õppis Jenas lühikest aega, õnnestus kuulata Schilleri ajaloo loengud, lõpetas 1797. aastal ülikooli. Peamiseks huvialaks geoloogia. Kirjandusteostesse jõuab elemente mäeteadusest. Algul tundis huvi Fichte filosoofia ja Pr revolutsiooni vastu. Hiljem kaldus müstitsismi - maailmavaim. Jena romantismi tekkis naist kummarduv
tüübile omase kõrgema katusekorruse väljaehitusteta hoonevariante. Sellised elamud said kõikjal agulites tavaliseks, need on siin vaadeldavatest puitkorterelamute tüüpidest kõige lakoonilisemad ja vernakulaarsemad, enamasti orienteeritud vaesemale rahvale. Sageli puudub neil tänava pool välisuks ja majja pääseb üksnes hoovi kaudu. Mõnikord on sellist elamut mitmes järgus pikemaks ehitatud, nii et moodustuvad väljavenitatud liitmahud. Lisaks klassitsistlikele puitkorterelamutele ja nende lihtsustatud variantidele ehitati ka tagasihoidlikumaid agulihooneid (Joonis 1.8 vasakul), mis olid sageli inspireeritud tüüpfassaadide ajastu lõpus 19. sajandi keskel ilmunud spetsiaalselt väiksemate puitelamute tarbeks mõeldud eeskujuraamatutest. Sellised hooned on sageli tänava poolt ühe-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma näilisele väiksusele mitut korterit.
annaabi.ee 
