Mati Unt - analüüs
Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat
uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik
renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk
maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine
endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on
Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest
sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks
eesmärgiks on väikekodanlike müütide paljastamine nende hävitamise tarvis. Müüdi all
mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese
olemise õigustamiseks ja kinnituseks. Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja
positsioonile. Ta ei esine ka teoreetilise tõlgendusega, mis selgitaks lugejale, mida ta müüdi
annaabi.ee 
