Barokk, 17. sajandi kunst
Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja
järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse
mansardkorruse.
17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise
vahendiks.
Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei
meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone
ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad
3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad.
Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad,
skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-
MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni.
Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem
Louvre'ist.
Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas
peeglid)