kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas; omane keerulisematele ühiskondadele, kus teatud ülesandeid ja funktsioone hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt; Weberi kirjeldatud 3 stratifitseerimise meetodit: 1) klass samal majanduslikul tasemel inimesed; 2) staatusgrupp põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist; 3) partei poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid Võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss; autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president, politseinik, lapsevanem, õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt;
Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus *muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks( nt iga kuninga tütar on printsess, 11 a on lapsestaatuses) *saavutatud staatus on omandatud- Suhteline ja absoluutne vaesus
klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass. Positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Omandatud staatus on aga saavutatud staatus, ehk teatavad valikud, teened või pingutused. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit? Lõhe Eesti riigis olevate võimulolijate ja tavainimeste vahel on tõesti suur. 29
22 Alamklassi moodustab see segment elanikkonnast, kelle elatustase on madalaim (hüvede kättesaadavus äärmiselt piiratud) : pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaaltoetustest. Neid kirjeldatakse kui "marginaalseid" ja "tõrjutuid". Sageli etnilised vähemusrühmad. Sotsiaalne sooline kihistumine naiste positsioon võrreldes meestega on ebavõrdne ja ei sõltu otseselt klassipositsioonist. Loengumärkmed 12 Sotsiaalne liikumine e sotsiaalne mobiilsus Katrin Paadam Sotsiaalne mobiilsus on protsess, mis hõlmab indiviidide ja sotsiaalsete rühmade liikumist erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. Vertikaalne mobiilsus üles/alla liikumine sotsiaalmajanduslike positsioonide skaalal või stratifikatsioonisüsteemi hierarhias. Lateraalne mobiilsus geograafiline (füüsiline) liikumine teatud territooriumil; sageli kombineeritud vertikaalse mobiilsusega
8.5. Millist (kahte-) kolme stratifikatsiooni aluseks olevat kontseptsiooni Weber oma kihistumise teoorias eristab? 1) Klass viitab samal majanduslikul tasemel olevatele inimestele, kes kas teadvustavad või ei teadvusta oma ühiseid majandushuvisid ja seejärel muutuvad või ei muutu sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand? Weberi kohaselt on võim inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. See on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud.