kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Pilvede alumise pinna (aluse) kõrguse järgi liigitatakse pilvi ülemise, keskmise ja alumise kihi pilvedeks. Neljanda klassina on kasutusel vertikaalse arengu pilved.
alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi - Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna.
annaabi.ee 
