Tervishoiuorganisatsioon võttis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (RHK) loomise vastutuse 1948 aastal, kui anti välja kuues redigeeritud väljaanne, mis esmakordselt sisaldas ka suremuse/haiguslikkuse põhjuseid. (WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122).
Uusasustamine e liigikaitseline sissetalumine tehistingimustes kasvatatud või loodusest kagutud isendite asustamine neile sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat. Ökoloogilise terviklikkuse indeks tagab keerulise süsteemi staatuse käepärase abinõu. Bioloogilise terviklikkuse seisund kohas, mis on biogeograafiliste ja evolutsiooniste protsesside tulem kaasaegse inimtegevuse mõju suhtelise puudumise maailmas. ÖTI on teaduslik vahend identifitseerimaks ja klassifitseerimaks veereostuse probleeme. Seostub inimmõjudega veekogule ja bioloogilistele protsessidele veekogus. Kordamisküsimused: 1) Millal on ökoloogiline taastamine õigustatud? Siis kui populatsioon, kooslus või ökosüseem on rikutud tasemel, mis ei võimalda tema isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla
annaabi.ee 
