et vitamiinipreparaatide kasutamine on pigem ohtlik kui kasulik. Toitumisega seoses on vitamiinide üledoos tõestatud vaid A-vitamiini puhul, selle vitamiini üledoosi korral tekib inimesel luude valud, naha sügelus, limaskesta põletik jne. Iseenesest mõistetav, et vitamiinide üle manustamine on ohtlik ning tekitab inimorganismi talituses raskeid häireid. Kuid nii on kõikide bioaktiivsete ühendite kasutamisega. Palju kritiseeritakse ka D- vitamiini toksilisusest. See,et vitamiinide klassifitseerijad on D-vitamiini arvanud vitamiinide hulka, ei tee teda veel vitamiiniks. Tegelikult on D-vitamiin oma toimelt hormoon. Hormoonide bioaktiivsus on aga niivõrd tugev, et igasugune üledoos oleks väga 8 ohtlik. Organismi jaoks pole ajutine vitamiinide üledoos nii võrd ohtlik kui seda on kestev defitsiit. Kui organism saab teatud vitamiini pidevalt alla vajaliku miinimumkoguse, tekib
toimumishetke. Persona on grammatiline kategooria, mis väljendab isikut ehk tegevuse sooritajat. Modus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneviisi. Genus on grammatiline kategooria, mis väljendab tegumoodi: isikuline/ umbisikuline. Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja väljendab seisundi ajalist perspektiivi. Polaarsus grammatiline kategooria, mis väljendab jaatust või eitust. Arvuklassifikaatorid substantiivide klassifitseerijad, mida kasutatakse koos numeraalide või kvantoritega, harva ka demostratiividega. Semantiline roll lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalejad. Agent semantiline roll, mis väljendab tavaliselt elusat osalejat, kes sooritab tegevust. Nt ma jooksen. Patsient lause osaline, kes või mis on mingis situatsioonis või teeb midagi. Nt mulle tuli kiri. Teema semantiline roll, mis viitab esemele või olendile, kes või mis paikneb
Pole ju Euroopa Liit pelgalt taandatav valitsustevaheliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Ta on sellest märksa tähelepanuväärsem juriidiline isik, kellel on riigiülene staatus ja omaenda ulatuslikud volitused. Samas pole Euroopa Liit ka tõeline föderatsioon, kellele tähtsates asjades alluksid vastuvaidlematult liikmesriikide parlamendid ja valitsused. Liikmesriigid on EL-ile vaid piiratud ulatuses oma suveräänsust delegeerinud. Niisiis otsustasid EL-i institutsioonide klassifitseerijad selliste juriidiliste keerukuste juures välja minna teatud lihtsustuste peale, võttes arvesse EL-i iga institutsiooni põhikirjaliste funktsioonide ja volituste tähtsust ja ulatust ning viimaste alluvuslikke suhteid, jaotades EL-i institutsioonid 3 suurde rühma : 1) põhiinstitutsioonid, kelledel on väga tähtsad ning laiaulatuslikud funktsioonid ja volitused anda ülesandeid teistele institutsioonidele ning kelledel on oma iseseisev eelarve. Reeglina põhiinstitutsioonid jooksvas