osadeks, mida võib nimetada maastikuks. Oma artiklis on kujutanud Ann Marksoo maastiku kui Maa pindmist osa, mis erineb teistest maastike variantidest välisilme ja sisestruktuuri talitlemist määravate põhitunnustega. Maastike tunnusteks on: pinnamood, kliima, taimkate, vetevõrgustik, asustustihedus-, tüüp ja majanduse laad. Erinevaid maastike on võimalik klassifitseerida looduslike ja sotsiaalmajanduslike tunnuste järgi. Inimtegevuse mõju baseeruval klassifikatsioonil, mille skaala üheks suunaks on puutumatu loodusmaastik ja teine suund tehismaastik, kus inimtegevus mõju on väga suur. Süsteem on elementide ja nendevaheliste seoste terviklikku kogumit, uurimistasandi seisukohatl on element paik. (Kokovkin 2001) Sellest lähtuvalt on maastike uurimine ja piiritlemine on mitmekesine ja painduv. Erinevate huvidega inimestel on maastiku suhtes hinnatakse erinevaid omadusi, kuid nad asuvad samal territooriumil
Induktsionismi kriitika Induktsionismi järgi toimib teadus nii, et kõigepealt kogutakse vaatlusandmeid, millest siis induktsiooni teel järeldatakse seadusi ja ennustusi. Popper väitis vastu, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus on alati selektiivne. Ta peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Peale selle eeldab kirjeldus mingit kirjelduskeelt, mis põhineb teatud klassifikatsioonil, mis omakorda on läbi viidud lähtudes teatud probleemidest, vaatenurkadest ja huvidest. Popper näeb siin analoogiat teaduse tekkimisega ja inimese ontogeneesiga. Vana-Kreekas tekkis teadus mütoloogilise maailmapildi kriitikana. Vastsündinul on kaasasündinud ootused (teooriate analoog). 6 Teiseks esitas Popper vastuväite induktsiooniprintsiibile, mis mõningate induktsionistide arvates õigustab induktiivset järeldamist
) nagu näiteks bakterite puhul halvasti rakendatav. Kui vaadata mikroorganismide maailma, siis seal on ka erinevatesse perekondadesse kuuluvate organismide vaheline ristumine üsna tavaline. Geenide horisontaalne levik erinevate bakteriliikide vahel võib toimuda nii konjugatsiooni teel kui ka transformatsiooni ja transduktsiooni teel, ähmastades oluliselt liikidevahelisi piire. Viimasel ajal on bakterite klassifikatsioonil lisaks biokeemilistele testidele hakatud rakendama üha enam DNA võrdlevat analüüsi. Liikidevaheline ristumisbarjäär. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vaheline ristumisbarjäär on tagatud kahe mehhanismiga. Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel:
· Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida. Organitsistlik paradigma Clements, levinud Euroopas. Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismid, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud. Nende vahel on teatud tööjaotus, superorganism areneb ajas. Nii nagu organismidel toimub ontogenees, toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest.
17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida). Organitsistlik paradigma (seostatakse Clementsi nimega klementsiaanlik maalimanägemus) Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismina, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas
annaabi.ee 
