1963 avaldasid Chomsky õpilased Katz ja Foder artikli semantilisest teooriast generatiivsest grammatikast. Nad väitsid, et semantika eesmärk on kirjeldada lause tähendust. Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: - markerid (Neid on vähe, kuid nad moodustavad süsteemi ja on keele olulisimad. Sisuliselt on tegemist klassifikaatoritega, neid kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid)
1963 avaldasid Chomsky õpilased Katz ja Foder artikli semantilisest teooriast generatiivsest grammatikast. Nad väitsid, et semantika eesmärk on kirjeldada lause tähendust. Jaotavad tähendused süsteemseteks ja vähemsüsteemseteks. Tähenduse struktuur on hierarhiline nagu süntaktikalgi - suured tähendused koosnevad väikestest. Tähenduse valdkondi on nende järgi kaks: - markerid (Neid on vähe, kuid nad moodustavad süsteemi ja on keele olulisimad. Sisuliselt on tegemist klassifikaatoritega, neid kasutatakse maailma asjade süstematiseerimiseks. Võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta.) - distinktorid (On spetsiifilised, näitavad et semantikas on nn grammatilised reeglid - sõnade ühendamisel lauseteks kasutatakse nii süntaktilisi kui semantilisi kategooriaid.) Näiteks, kirjeldamaks veneetsia ja viini tooli erinevusi (distinktorid), peab olema asjatundja, kuid tooli kirjeldamiseks ei pea (markerid)