A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Kuigi nad kõik on sündmuste aktiivsed tegelased, seisavad nad
sisemiselt kuidagi ülalpool sündmusi, ja missugused oleksidki nende isiklikud huvid,
siiski tegutsevad nad alati mingi «üldinimliku» eetika alusel. Nii taganeb d'Artagnanis
varjamatu karjerist õilsate tunnete ees, mis tõrjuvad kõrvale isiklikud huvid. Kuigi Athos
on feodaal ja veendunud monarhist, rõhutab Dumas tema idealismi ja rüütellikust kui
tema põhiolemust, puhastades sellega Athose eetika klassiegoismi elementidest. See
«inimlik põhiolemus» ongi see, mis kindlustab Dumas' kangelastele lugeja sümpaatia ja
poolehoiu ning nende moraalse ja faktilise võidu Cromwelli, Mazarini ja kuninganna
Anna üle.
Triloogia viimane osa «Vikont de Bragelonne ehk kümme aastat hiljem» erineb nii
mõneski suhtes triloogia eelnevatest osadest. Asi pole ainult selles, et viimane osa on
autoril seiklusromaanina, kirjandusliku teosena hoopis vähem õnnestunud. Põhiline on