ühesuguste lõpptulemusteni. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub lisaks veel ka nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppestrateegiad ja –meetodid uue õppematerjali edastamiseks- omandamiseks: Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): otsene õpetamine, jutustus (loeng-diskussioon/vestlus), suunatud avastusõpe, kooperatiivne õppimine (klassidiskussioon). Õpetamise abimeetodid/strateegiad: küsitlemine, õppetöö diferentseerimine Iseseisva töö meetodid 3. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné mudel kirjeldab õppetöö organiseerimist teema õpetamise ühikuna, mitte ajaliselt kindlaksmääratud tunnina. Praktikas on saanud kombeks nimetada ka nii defineeritud õppeühikut õppetunniks. 4. Kaks võimalust õppetöö organiseerimise ühiku defineerimiseks. 1
aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9
informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, lähtub vildakast kujutlusest, nagu soviks kõigile üht ja sama materjali, ei arvesta tähelepanu kestvusega, ei paku oskuste ja võimete arendamist. 11. Kooperatiivsed õppemeetodid Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest.
õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. 10. Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest
põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida) Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama) Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama) Klassidiskussioon ja ajurünnak (selgitada, milleks meetodid sobivad ja missugune on õpetaja tegevus meetodite rakendamisel) Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Rühmatöös on kuni seitse õpilast. Rühmatööd võib rakendada paarides, väikerühmas, rühmatöögaon tegemist ka
näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust. Kooperatiivsete õppemeetodite üldiseloomustus. Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl. Õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja erinevad rühmatöömeetodid. Küsitlus. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasut. Enamasti kas õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Õpilaste küsitlemine on kooli õppeprotsessi lahutamatu osa. Küsitlusel võib olla mitmesuguseid eesmärke- kordamiseks ja kontrollimiseks ulatuvatest küsimustest kuni diskussioonini. Sageli parandab ka mehhaaniline kordamine õpitulemusi. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase
6) Õppematerjali omandatuse kontrollimine, õpilaste informeerimine tulemustest ja hinnanguliste otsuste langetamine 7) Ülekande ja üldistusvõime arendamine 5. Loetlege uue õppematerjali esitamiseks/õppimiseks kasutatavad põhilised metoodilised süsteemid/ õppestrateegiad. Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): 1) otsene õpetamine 2) jutustus, loeng-diskussioon/vestlus 3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid. 7. Millised on põhilised metoodilised lähenemised/metoodilised süsteemid õppetöö diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks?
Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi. Tempo ja ooteaeg peavad vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile. Konvergentsetele küsimustele lühem aeg, divergentsetele pikem aeg. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks, peaks õpil saama tagasisidet oma vastusele. Õpetaja nähvav suhtumine valesse vastusesse võtab isu veelkord üritada. Õpetaja toetav suhtumine innustab. Kooperatiivsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Ped nõuded diskussioonile. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused rühmatöömeetodid. Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest.
annaabi.ee 
