rasketeks käteks. Originaalis oli 5 keelt, hiljem seitse ning lõpuks 11. Keeled ulatusid kõlakastilt üle silla rifile, mis oli kinnitatud kätele. Et keeled oli pikkuselt võrdsed, siis häälestus sõltus keelte jämedusest ning pingest. Oma suuruse ning raskuse tõttu, asetati ta mängija keha vastu, kusjuures viimane seisis mängidea enamasti püsti. (14) forminks lüürataoline keelpill barbitos lüürataoline keelpill paju-/vilepill aulos klarnetitaoline muusikariistVana-Kreekas ja Ees-Aasias; koosnes harilikult kahest eri suurusest, omavahel ühendatud silindrilisest vilest. Aulost seostati Dionysose kultusega. tympanon - raamtrumm kümbal Vana-Kreeka ja Vana-Rooma löökpill (vasktaldrikud) KOKKUVÕTE Vana-Kreeka kultuur ja muusika selle olulise komponendina on tähtis kultuuripärand ning on oluliselt mõjutanud tänapäeva lääne kultuuri. Hindamatu panuse on andnud
lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. 2)Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid. 3)Agoraa linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.(igas kr. linnas) 4)Olümpiamängud Pidustus/spordivõistlus, mida peeti iga 4 aasta tagant Olümposel peajumala Zeusi auks
annaabi.ee 
