seisundi tõenäosus (s.t. meie juhul - esinemissagedus uuritud OTUdel). Valemist selgub, et tunnus on informatiivsem, kui selle eri seisundid on ühtlaselt jagunenud OTUde vahel; kui tunnusel on rohkem eri seisundeid. See ei tähenda, nagu oleks tegelikus klassifitseerimises kasulik kasutada pal- jude seisunditega tunnuseid: see aitab küll eristada OTU-sid, kuid mitte neid klassifitseerida rühmadesse. 4.5. Fülogeneetilise (kladistilise) analüüsi puhul on suhtumine tunnus- tesse ja nende eristamine pisut teistsugune ja rangem. Tnnuse seisundeid vaadeldakse ajalooliselt kujunenutena. Varem esinenud, ürgset, evolutsioo- niliselt vanemat tunnust (tunnuse seisundit) nimetame plesiomorfseks (tun- nuseks), sellest kujunenud homoloogset, hilisemat, nooremat aga apomorf- seks. Praegu kasutatavate algoritmide kohaselt võivad tunnused olla ainult kvalitatiivsed, mitte aga kvantitatiivsed; viimased tuleb transformeerida
hüüdnimega Lucy moodustas peaaegu täieliku skeleti. Tõestuseks,et nad käisid juba kahel jala, on üks eriline leid Tansaaniast. Kivistunud vulkaanilisele tuhale on jäädvustatud kõndiva olevuse jäljed, mis on umbes 3,6 miljonit aastat vanad. Vulkaanilist tuhka on võimalik dateerida suhteliselt täpselt. Aja vahemik, kust otsida inimese otsest eellast on 3-2 miljonit aastat tagasi. Esimeseks isendiks ülemliigi Homo alla on paigutatud Homo habilis, kuigi tema kladistilise(fülogeneetilise) analüüs järgi võib pidada teda ka australopiteegiks. Selline paigutus on tingitud faktist, et samaaegselt ilmusid arheoloogilisse leidu esimesed kivist tööriistad, kuigi pole tõendeid, et neid valmistas Homo habilis(sellest ka tema nimi-osav inimene). Tänapäevase ettevaatliku lähenemisviisi kohaselt öeldakse, et 2,5-1,8 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas rida ligikaudu samaarenenud kuid selgesti eristuvaid