Ilmselt on kõige perspek- tiivikam kasutada eri andmestiku alusel saadud fülogeneesipuid nende kui evolutsioonihüpoteeside vastastikuseks kinnitamiseks / falsifitseerimiseks. Senised kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel on molekulaarse ja "mittemolekulaarse" analüüsi tulemused omavahel üldjoontes kooskõlas - kuid mitte alati. - Molekulaarseid tunnuseid kasutav süstemaatika areneb täna- päeval äärmiselt kiiresti ja on muutumas lähiaastail põhimiseks. 8.23. Kladistiline analüüs võib sageli anda mitu või palju võrdlühikesi puid, kusjuures neid uurides ei leia me põhjendust neist ühegi kõrvalejät- miseks. See tähendab, et meil (praegu) olemasolev andmestik ei võimaldagi ainsa, ainuõige fülogeneesihüpoteesi eelistamist. Fülogeneetiline süstemaatika taotleb klassifitseerimiseks fülogeneesi rekonstrueerimist alati ebapiisavate andmete alusel. Nagu nägime, on metoo- diliselt piiravaks teguriks asjaolu, et paljud esinevad liigid on veel
√ Sümpatriline liigiteke – liigi jagunemine kaheks ilma geograafilise isoleerituseta, kas spetsialiseerumise kaudu erinevatele ökoniššidele või muude ristumist vältivate piirangute tekke tõttu • Hübridiseerumine • Polüploidiseerumine Süstemaatika põhisuunad. Erinevad lähenemisviisid loomuliku (arenguloolise) süsteemi koostamiseks: √ Empiiriline süstemaatika √ Feneetiline süstemaatika e. feneetika √ Kladistiline e. fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika √ Evolutsiooniline süstemaatika Feneetika Süstemaatika haru, mis tegeleb uuritavate objektide fenotüübiliste (nähtavate) tunnuste mõõtmise ja võrdlemisega, nendevaheliste seoste analüüsiga ning käsitletud tunnuste alusel objektide kvantitatiivse klassifitseerimisega Põhimõte: üldine sarnasus peaks piisaval määral peegeldama uuritavate organismide evolutsioonilist seotust Feneetika vastu töötavad:
annaabi.ee 
