Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna Linnavalitsuse struktuurüksus, mille ülesandeks on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal.
maailmasõda. 3) Noorusaeg, töökohad 4) Skulptuurid ja Mustaku aed 5) Disain 6) Maalid ja joonistused 7) Eramud 8) Esindushooned 9) Olustikupilte 10) Rakvere Gümnaasium 11) Väike-Maarja, Tapa ja Simuna 12) Väikekoolid 13) Vabariigi uhkus 14) Teostamata tööd 15) Kirikud 16) Estonia taastulemine 17) Tüüpprojektid 18) Laululava Saali oli kogutud näituse esemeline väljapanek arhitekti isiklikest esemetest klaasvitriinides, kujundatud lavale ajastutruu arhitekti tuba ning seintele riputatud üle kahekümne erinevates tehnikates teostatud maali ja joonistuse. Tühjale seinapinnale olid projitseeritud slaidiesitlused Kotli kunstitöödest seostatuna tema elulooliste faktidega. Vitriinides teemade kaupa eksponeeritud esemed: Kunsti- ja töövahendid: pastellid, pastellmaali abivahendid, akvarellid, värvipliiatsikarp,
Kontseptualistid julgesid kahelda ka galeriide tähtsuses kunsti vahendajatena. Traditsioonilises mõttes andis kunsti galeriis eksponeerimine sellele juba hinnangu, tõstis teose auväärsesse kunsti seisusesse. Kontseptualistid seadsid galeriide sellise ainuõiguse kahtluse alla, tekitades küsimuse, kas kunst on ainult siis kunst, kui seda galeriis eksponeeritakse? Saksa kunstnik Joseph Beuys suunas vaatajat selle küsimuse üle arutama, eksponeerides klaasvitriinides väärtusetuid materjale või tänavalt kokku pühitud prahti. Kuna kunstnik võib oma teosega väljendada kriitikat ühiskonnas toimuva kohta või hoopis osutada mõnele isikliku elu valupunktile, siis ei pruugigi see igaühele meeldida. Pealegi ei ole kedagi, kes ütleks, kuidas peaks kunstiteosest aru saama. Puuduvad mõõdupuud nagu kaunid värvid, meisterlik teostus jne. Nii võibki juhtuda, et vaatajale tundub kunstiteos mõistetamatu.
Liiga niisketes tingimustes sarved lõhestuvad, kihistuvad. Nahku hoiustatakse kappides, horisontaalsetel riiulitel. Riiulid on kaetud polüetüleenvahu või polüestervildiga. Nahad võidakse asetada ka õhutihedalt suletavatesse ploüetüleenkottidesse. Suured nahad võidakse rulli keerata. Neile on hea teha papist ümbrised, mis kaitsevad mehaaniliste kahjustuste eest. Eriti ohustatud on jalad, vurrud. Väikseid topiseid on hea hoida kappides, suuremaid tuleb hoida avatud ruumides klaasvitriinides. Odavaim viis on topiste katmine polüetüleenkilega, kuid parem on kasutada Tyvekist katteid. Esimesed koguvad elektrostaatilist tolmu. Mune hoitakse spetsiaalsetes karpides, mis on täidetud puuvilla/vatiga. Karbid asetatakse metallkappidesse. Luid hoitakse vastava suurusega karpides. Sarvloomate päid hoitakse seinale kinnitatud metallist sõrestikel. Entomoloogia on zooloogia haru, mis uurib putukaid. Entomoloogilised kogud koosnevad putukatest.
annaabi.ee 
