..............................................................................7 2.8. Biokorrosioon...............................................................................................................8 2.9. Biokorrosioonitõrje.......................................................................................................8 3. Mineraalsed soojaisolatsiooni materjalid.............................................................................9 3.1. Klaasvillad...................................................................................................................10 3.2. Kivivillad.....................................................................................................................11 3.3. Räbuvill.......................................................................................................................12 3.4. Puistevill..............................................................................
tellisdiafragmadega või terasankrutega. Tellisdiafragmadega ühendatud seinte oluline puudus peale vähese soojapidavuse on, et 12 ... 25 % seina pinnast hõlmavad külmasillad, pealegi tekivad diafragmade kohal väliskihi deformatsioonide tõttu praod, paljude selliste majade väliskiht on varisemisohus. Nüüdisaegsed kiviseinad erinevad varemehitatud seintest selle tõttu, et kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale vahtplastid, klaasvillad ning soojustuse väliskihtidele on lisatud tuuletõke ning väliskiht on enamasti tagant tuulutatav; seina soojajuhtivus ei ole <0,30 W/m2 0K. Seina sisemine ja väline kiht on soovitav omavahel ühendada roostevabast terasest ankrutega 5 tk/m2. Raudbetoonist seinad Paneelelamute seinad on tehtud raudbetoonpaneelidest, mille sisemise ja välimise raudbetoonkihi vahel on 10 ... 15 cm paksune mineraalvillast või vahtplastist soojustus. Seinte
°C 56.Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid Mineraalsed villad Nagu nimigi ütleb toodetakse mineraalvillasid mineraalainetest, nagu näiteks looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Kui tegemist ei ole puistevillaga, siis lisatakse tootmise käigus ka sideaine, mis seob mineraalvilla kiud omavahel kokku. Sõltuvalt sellest kui tugevasti tootmise käigus villa kokku surutakse, saadakse, saadakse erineva tihedusega rull- või plaatmaterjale Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang
annaabi.ee 
