lakkide-värvide tootmine, klaasasbestist toodete valmistamine, kummitööstus). 13. Metsavarumistööd, palgiparvetus ja vaigutustööd. 14. Tsemenditootmine. 15. Kivitöötlemine ja kivivalutoodete valmistamine. 16. Raudbetoon- ja betoondetailide ning konstruktsioonide tootmine. 17. Soojusisolatsioonimaterjalide tootmine. 18. Hüdroisolatsioonimaterjalide tootmine. 19. Klaasi ja klaastoodete valmistamine. 20. Autotransport (töö autojuhina üle 2,5-tonnise kandejõuga autodel (välja arvatud tehase-, linnasisestel ja linnalähedastel vedudel ja vedudel maal ühepäevase vahetuse piires tingimusel, kui ei kaasata tehnohooldusel ja remonditöödel, etüleeritud bensiiniga töötavate automootorite detailide pesijana, kütteaparatuuri lukksepana ja mootorilukksepana). 21
kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. 3 KLAASI TOOTMINE Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel.
Teadaolevalt rajati esimene klaasimanufaktuur, Hüti klaasikoda Hiiumaal, Eesti aladele 17.sajandil. Peale Hüti klaasikoja seiskumist jäi klaasitootmine Eesti alal kuni 18. sajandikeskpaigani üldiselt soiku, mil hakati järjest enam klaasimanufaktuure looma ning 18.19.sajandi vahetuseks oli klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1] Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida võib korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv
Reljeefidega sarkofaagid algul kaunistused puhtornamentilised, Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili:
Hadrianuse ajal tekivad figuraalsed kujutised: kaanel tihti surnute figuurid lamavas poosis, stseenid tavaliselt kreeka mütoloogiast, tihti traagilised ja jutustavad surmast. Nende kõrval esineb ka elurõõmsaid ja meelelisi kujutisi, ei puudu ka lahingustseenid. III sajandil eKr loodud sarkofaag, millel kujutatud barbarite lahingut Villa Ludovisist. Roomlased tundsid kõiki klaasivalmistamise tehnikaid, hakati klaastoodete kõrval valmistama ka reljeefidega nõusid – valmistatud klaasisarnasest kõvast savimassist, lakkpunase läikiva pinnaga. Reljeefid olid algul puhtornamentaalsed, hiljem esinevad ka figuraalsed kujutised. Teine keraamikaala oli väikeste pühamute, haudade, altarite ja eramajade kaunistamiseks mõeldud saviplaatide valmistamine (Campana reljeefid). Rooma maalikunstist saab aimu Pompeji seinamaalide kaudu. Rooma seinamaalis 4 stiili:
Peamisteks klaasi tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ja lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiiti, dolomiiti, kõksi jne. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C.
annaabi.ee 
