Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"klaastahvlid" - 5 õppematerjali

Sangaste lossi interjöör
5
doc

Sangaste lossi interjöör

ülalt ääristatud karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin. Ruumil on tumedast puidust kassettlagi, mida toetavad omakorda diagonaalsed tugitalad seinte ääres. Ühe seina sisse on ehitatud kolm väikest kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
40 allalaadimist
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD
21
docx

EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD

taaskasutamiseks või kasutada teiste toodete valmistamiseks. Ehitusmaterjalid, mida saab tavaliselt taaskasutada on näiteks järgmised: · käsipuud; · vannid ja selle seadmed; · tellised ja sillutuskivid; · sambad, piilarid, postid; · betoonplokid ja ­tooted; · uksed, eriti täispuituksed; · terassi ja prantsuse rõdu komplektid; · elektritarvikud; · puitpõrandad, põranda katted; · klaastahvlid; · vihmaveerennid; · uksehinged; · soojustus; · peegelplaadid; · vineer ja puitlaastplaat; · katusekivid; · puittalad. [4] 1.3. Enim tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed sisaldavad suurtes kogustes telliseid, betooni, puitu ja metalle. Järgnevas tabelis 1 on toodud, millise ehitus- või lammutustegevuse tõttu jäätmed tekivad, kuidas saab neid materjale uuesti kasutada ning millised on piirangud taaskasutamisel.

Materjaliteadus → Materjalide ringlus
29 allalaadimist
Kunstiajalugu 20-21 sajand
161
docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

eneseteostus looduses. Michael Heizer sünd. 1944 ­ korrapäratud kraavid Nevada kõrbes Christo sünd 1935 Eric Orr ­ kunstniku enda isikuga seotud aktsioonid, asetab keskkonda enda Joseph Kosuth ­ mis on tegelikkus? Kas tegelik on füüsiline tool, tooli foto või definitsioon? Strukturalismi teemad; kuidas tekib tähendus. Klaastahvlid sõnadega ,,Klaas" ,,Sõna" etc. On esitanud teosena ka kunsti definitsiooni. Tema ja teiste kontseptualistide suureks eeskujuks oli kindlasti Marchel Duchamp. Bruce Naumann - Autoportree purskkaevuna Vito Acconci; Conrad Atkinson (võttis Financial Times'i lehekülje ja sodis sinna peale mondriani-stiilis kunsti; pila nii finantsmaailma kui Mondriani suhtes)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
45 allalaadimist
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng ­ m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid ­ teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine ­ vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ­ ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
127 allalaadimist
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

klaasid kokku. Kokkukleepunud klaase on peaaegu võimatu üksteisest eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas. Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda

Ehitus → Ehitus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun