V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Hei, Claudius lombakaga (lad. k.).
VIIES RAAMAT
I. «ABBAS BEATI MARTINI» 1
Dom Claude'i kuulsus ulatus kaugele. See tõi talle umbes samal ajal, kui ta keeldus
madam de BeaujeuM vastu võtmast, kaela ühe visiidi, mis talle kauaks meelde jäi.
Oli õhtu. Claude tuli parajasti pärast jumalateenistust oma kanoonikukongi Jumalaema
kiriku kloostris. See ei pakkunud midagi iseäralikku ega salapärast, välja arvatud vahest
mõned nurka asetatud klaaspudelikesed, mis olid täis kaunis kahtlast püssirohutaolist pulbrit.
Siin-seal seintel oli küll mõni pealiskiri, aga need kõik olid puhtteaduslikud või vagad
mõtteterad pari-mailt kirjanikelt. Ülemdiakon istus käsikirjadega täidetud suure kirstu ette
vaskse kolmiklühtri valgusse. Ta toetas küünarnuki pärani avatud Autuni Honoriuse *
8
9
raamatule «De praedestinatione et libero arbitrio»2 ja lehitses sügavamõtteliselt trükitud
annaabi.ee 
