Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lääts on lame. Lähedale vaatamisel on aga ripslihas pingul ja lääts kumer. Kirjuta, millised silmaosad on puudu vasakpoolsel joonisel! http://www.tahvel.ee/wiki/images/a/a4/Silm.jpg Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga, mis on sültjas ning nimetatakse klaaskehaks. Lääts koondab valguskiired võrkkestale, mis asub silmamuna tagaosas. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed eristavad musta valgest ja kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas. Veresooned asuvad silma ümbritsevas keskmises kestas, mida nimetatakse soonkestaks. Silmaava vastas asuvad ainult kolvikesed, seda kohta kutsutakse kollatähniks
pilgutamine. Silma kaitseb sarvkestarefleks (korneaalrefleks), mis vajadusel silma kiiresti suleb. Pisaranäärmed toodavad pisaravedelikku sarvkesta niisutamiseks. Antibakteriaalsete omadustega pisaravedelik puhastab silma eesosa. Pisaravedelik voolab silma pisarakanalikestest. Normaalselt toodetakse päevas 1 ml pisaravedelikku, enamik sellest aurustub, jääk dreneeritakse pisarakanali kaudu ninaõõnde. Klaaskeha Silmamuna sisemuses on läbipaistev vedelik, mida nimetatakse klaaskehaks. 97 Kuulmine ja tasakaal Kõrv Inimese kõrv sisaldab kahte elundit, mis kuuluvad anatoomiliselt kokku. Kõrva ülesanded on: helide vastuvõtt, tasakaaluaistingu tagamine. Anatoomiline jaotus Kuulmis- ja tasakaaluelund asub oimuluu (os temporalis) piirkonnas. Seejuures on sisekõrv seotud oimuluu kõige sisemise osaga (os petrosum). Kõrv jaotatakse välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik
annaabi.ee 
