Plastide mehaanilised omadused sõltuvad suurel määral kristallatsiooniastmest (kristallilise ja amorfse struktuuri suhe). Kristalliinne struktuur mõjutab polümeeride omadusi: Suureneb ahelate pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb polümeeri läbipaistvus. Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. Kasutamistemperatuuril on amorfne polümeer kas klaasi- (PS, PMMA, PVC, PC) või kummiolekus (elastomeerid, poolkristalliliste polümeeride amorfne osa) sõltuvalt sellest, kas kasutamistemperatuur on võrreldes T g-ga madalam või kõrgem. Amorfsetele plastidele on iseloomulik suur läbipaistvus.
Suur tootlikkus - mitu tuhat detaili ööpäevas Vormide kõrge hind, tingituna ehitusest Valudetaili omahind on madal Kallid seadmed Vormide pikk tööiga Keerulise kujuga detaile ei saa valmistada Lühike tootmistsükkel Teisi materjale raske sisse vormida Vormimine Liik Kirjeldus Venitus-puhumisvormimine Venitus ligilähedal klaasistumis või kristalliitide sulamistemperatuurile. Sellega tõstetakse mehaanilisi omadusi märgatavalt. Termovormimine (pneumo ja Lehtmaterjalide puhul kasutatakse üle- (pneumo) ja vaakum) alarõhu (vaakum) vormimist. Termoplastid soojendatakse temperatuurini 100 – 200 °C ja
Joonisel 9-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt , kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on . Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Mõnede polümeeride klaasistumis- ja sulamistemperatuurid on järgmised: Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummi-voolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 9-14. Joonise a osas on pinge
annaabi.ee 
