1000 MWe tootmisjäätmed • tuumajaama kõrgaktiivsed jäätmed – 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed – tuhk 400000 – 600000 t / a, – sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud Isoleerimata ja ei kontrollita Tuumaenergia “käejälg” Kõrgaktiivsete jäätmete klaasistatud kogus: kui ühe inimese eluaegne energiatarve rahuldatakse tuumaenergia abil Esimesed tuumaelektrijaamad EBR-1, USA, 1952, ~ 1 kW APS-1, NLiit, 1954, 5 MW Calder Hall 1, Inglismaa, 1956, 50 MW Tuumkütusetsükkel Probleemid • Avalik arvamus – kohati negatiivne • Tuumaohutus - avariid • Julgeolek – tuumaterrorismi võimalus • Kasutatud kütuse käitlemine – suur lõppladustusruumala • Tuumarelva leviku tõkestamine • Suur ehitusmaksumus
3.2.Jäätmed Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste igapäevase tegevuse tulemusel ning tegemist on madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmetega. Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, omades kas kiiritatud kütuse või ümbertöötlemisel klaasistatud jäätmete kuju. Madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmete osas rakendatakse peaaegu kõikides tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid. Kokku on selliseid jäätmeid ELis ladustatud umbes kaks miljonit kuupmeetrit, millest enamus on ladustatud maapinnal asuvates või maapinnalähedastes rajatistes. Kõrge radioaktiivsusega ja pikaajaliste jäätmete osas ei ole veel ükski riik rakendanud kavandatud lõpplahendust.
annaabi.ee 
