1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi
Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga.
kuivatamine, põletamine. Keraamikatooteid iseloomustab: kõrgete temperatuuride talumise võime, tundlikkus järskude temperatuurimuudatuste suhtes, lahustumatus vees, vastupidavus hapete ja leeliste toimele, halb soojus-ja elektrijuhtivus, rabedus, kõvadus, poorsus, korrudeerumine, vastupidavus biokahjustajate toimele. Traditsioonilise keraamika lähteaineks on savid. Klaas on keeruka koostisega anorgaanilist või orgaanilist päritolu tahke amorfne aine. Peamine klaasimoodustaja on kvartsliiv. Värvilise klaasi valmistamiseks lisatakse sulatamise ajal klaasmassile väikeses koguses metallioksiide. Keraamika =püsiv, ajale vastupidav. Hapruse tõttu kalduvad keraamilised esemed mehaaniliselt purunema. Suur purunemise oht on transportimisel. Temperatuuri, õhuniiskuse kõikumised võivad tekitada keraamikas mehaanilisi pingeid. Poorsele/glasuurimata/mõradega/purunenud keraamikale tekivad vee toimel plekid.
Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga.
Tetraeedrid esinevad ka vedelas -s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos -ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel ja ). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja ), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (, CaO jt). Sellisel juhul ioonid , paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. Na-silikaatklaasi struktuuri näide on esitatud joonisel 8-9. 8.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. tetraeedrite laengu
määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt). Sellisel juhul ioonid Na+, Ca2+ paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. 12.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO4 4- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 12-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest
annaabi.ee 
