Selleks eraldi asutatud töökodades valmistati hulgaliselt mitmesuguseid ehteid, kasutades klaashelmeid, poolvääriskive ja metalle. Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust, kannatlikkust ja koguni erilisi seadmeid. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati vibupuuri. Helmeid poleeriti puuplokkide, liiva ja vee abil. Klaasimeistrid kaunistasid läbipaistmatud klaashelmed värviliste klaasniitidega. Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse. Järk-järgult hakkas klaasi valmistamine levima ka Idamaades ja Euroopas
puitu kasutati sulatusahjudes tule tegemiseks ning kaasivalmistamiseks vajalikku järelejäänud tuhka kaaliumkarbonaadi segus. Klaasisulatusahjude kohta teatakse niipalju, et esimesed kasutamiskõlblikud toodeti 13 sajandil Inglismaal ning samal ajal hakati seal valmistama ka aknaklaase ja toidunõusid. Veneetsias hakati valmistama esimest kristallklaasi umbes 1550 aastal ning oma toodangut eksporditi Inglismaale. Et konkureerida Itaalia kristalliga, töötasid inglise klaasimeistrid 1676 aastal välja kristalli vormi mida tehti purustatud flintkivist - see oli esimene flint klaas. Aja möödudes hakati klaasi rohkelt tootma Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Selle tagajärjel muutus klaas üldiselt kättesaadavaks ning klaasist tehtud esemeid hakati laiaulatuslikult kasutama. Optilise klaasi areng Klaasil on kaks head omadust mis teevad ta eriti sobivaks materjaliks optiliste klaaside tootmisel
segamisega ja näitas, kuidas mõjutavad veini kvaliteeti viinamarjade hoolikas koristamine ja saagikuse piiramine. Ponnistused andsid muljetavaldava tulemuse munga näpunäidete järgi valmistatud veine müüdi ümbruskonnas teiste veinivalmistajate omadest poole rohkem. Legend Pérignonist kui sampanja leiutajast tekkis pärast tema surma. Tegelikult suudeti vahutav vein pudelisse taltsutada alles siis, kui inglise klaasimeistrid 17. sajandil õppisid tootma tugevaid klaaspudeleid. Vahuveini kuulsus jõudis tagasi oma sünnimaale, kui sampanja leidis koha Louis XIV õukonna luksust nautivas elustiilis. Kõrgelt hindas sampanjat ka Louis XV lemmikkurtisaan Marquise de Pompadour, kes ütles, et see on ainus joovastav jook, mille tarvitamine jätab daamid kauniks. Tõsine sampanjaäri algas 19. sajandil, kui vahuvein suudeti äsjaleiutatud remuage protseduuri abil vabastada setetest ja kasutusele võeti korralik kork
Ühes klaasikojas töötas kokku paarkümmend inimest. Erandiks olid vaid Perekond Amelungidele kuuluv Rõika-Meleski suurtööstus, kus 19. sajandi keskpaigaks oli juba üle 500 töölise. Klaasivalmistamisega kaasneva kuumuse tõttu töötati peamiselt öösiti või mitme vahetusega. 5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel Esimene teadaolev Eesti klaasimanufaktuur tegutses aastatel 1628-1664 Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt, suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi de la Gardie laevadel Rootsi ja Venemaale. 1760-1770. aastatel asustati rida väikeseid klaasikodasid: Narva jõe ääres, Piirsalus, Meeksis, Rutikveres, Pajusis ja Aegviidu lähistel. Nende tegevus oli lühiajaline ja kestis kuni lähedalolevate toorainevarude ammendamiseni. Toodeti peamiselt aknaklaasi, pudeleid ja lihtsamaid lauanõusid. 1782
Välja arvatud tugevus ja purunemise eripära on karastatud klaasil samad -keemilised, -peegeldus ja paisumis omadused mis tavalisel klaasil. Karastamine mõjutab ka klaasi purunemisstruktuuri. Kui karastatud klaasile avaldatakse nii tugevat survet, et see murdub, pudeneb klaas pisikesteks ohututeks tükkideks, mille puhul oht tõsiseid lõikehaavu saada on minimaalne. Lisaks peab karastatud klaas hästi vastu kuumusele ja talub temperatuuri kuni 275°C. Praegusel hetkel saab klaasimeistrid karastada klaase mõõduga 2800 x 5400 mm (Pilt 2). [3] Pilt 2. Klaasi karastus masin [3] 1.7 Klaasi taustvärvimine Tehnoloogia võimaldab katta klaasi erinevates toonides, saab anda klaasile nii värvilise läike kui ka mati pinna. Baasklaasiks võib olla nii kirgas kui ka masstoonitud klaas. Samuti on võimalik kasutada päikesekaitse klaase, kus värv võib asetseda nii reflektiivsel pinnal kui ka pinnal nr.4 näiteks klaaspaketi koosseisus
annaabi.ee 
