Vabakirjutis: 1970-1980 hariduse iseloomustus 1970.aastate keskpaigast hakati laiemalt rakendama kabinetisüsteemi, õppetöö toimus õppeainele kohandatud ruumis. 1970.a. muudeti algkool 3-klaasiliseks ning alustati aineõpetust IV klassist. Üldine keskharidus oli pikemat aega NLKP koolialaste vastu võetud partei programmis oli see koos noorsoo kommunistliku kasvatamise ja isiksuse harmoonilise arendamisega haridusalaseks põhiülesandeks. Üldist keskharidust püüti tegelikkusesse rakendada eriti 1970.aastatel NLKP KK vastava otsuse alusel. NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks. 1976/77.õ
Ometi oli seda gümnaasiumi jaoks vähe, ja kui ta 1878. aasta jaanuaris 16- aastase poisin Pärnu gümnaasiumi astus, ei pääsenud ta kaugemale kui kvartasse (neljandasse klassi). Kreiskoolis õppimisega aegu oli V. Reimani Viljandis pikemat aega elanud praegusel Tallinna tänaval endises Kohvri, praeguses Tartoffi majas nr. 27. V. Reimani õppimistingimused Viljandis olid suhteliselt rahuldavad. Pärnu gümnaasium oli alles 1877. aastal arendatud täielikus 7- klaasiliseks gümnaasiumiks. Seal õppis 1878. aastal I semestril 239 õpilast. Õppemaks oli maalastel 40 rubla aastas + 2 rubla võimlemisõpetuse eest. Õpilaste enamiku moodustasid linnakodanike ja aadlike lapsed, kuna maapoisse oli neil aastail Pärnu gümnaasiumis vaevalt veerand. Villem Reimani õppimise kohta kvartas ei leidu gümnaasiumiarhiivis andmeid, sest arhiivi vanem osa oli maailmasõja ajal evakueeritud ja Venemaale jäänud. Seevastu oli andmestik tertsiast
Need üleminekud toimuvad kindlal temperatuuril, mis antud materjali jaoks ei ole fikseeritud, sest sõltub sellest, kuidas materjali soojuslikult töödeldakse. Uus faas ei ole tasakaaluline. Klaasi-faasiüleminekul toimub uue faasi moodustumine vedelikust. See ilmneb vedelike korral, mille viskoossus kasvab jahutamisel väga suureks (107-1010P). Allpool sulamispunkti läbivad need materjalid esmalt alajahutatud vedeliku oleku, seejärel tahkestuvad klaasiliseks. Sellisteks aineteks on mitmed oksiidid, näiteks SiO 2, B2O3, mitmed binaarsed süsteemid, näiteks As-S, As-Sc, Fe-B, Pd-Si, orgaanilised lahused jne. Geelistumine on lahuse-geeli üleminek. Seda on täheldatud mitmete lahuste korral, kus lahusti võib olla nii orgaaniline kui ka mitteorgaaniline. Geelistumine toimub kindlate parameetrite (temperatuur, kontsentratsioon, pH-tase) korral. Moodustub kolmemõõtmeline mitteperioodiline striuktuur, kuid tahkise viskoelastsete omadustega.
annaabi.ee 
