· · · · · · · · · Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine · · Juhul kui ääreplekil on korrosioonikahjustused, tuleb enne liimimist need eemaldada. · · 1.Väiksem korrodeerinud ala lihvida liivapaberiga või abrasiivkettaga lihvimismasinaga(roloc), kõrvaldades nii oksiidikihi. · 2.Seejärel võib väiksemad kahjustused katta klaasikrundiga. · · Enne klaasikrundi kasutamist puhastatakse krunditavad pinnad puhastus vahendiga. · Klaasiliimiga kokkupuutuvad värvitud kerepinnad ja klaasipind kaetakse klaasikrundi. e primeriga. · Klaasikrundi peale kandmiseks kasutatakse spetsiaalseid primeri pintsleid. e aplikaatoreid. · Kruntimine teostatakse ühes suunas ühekordse liigutusega. · Enne liimi peale kandmist tuleb jälgida vastavalt tootja juhendile klaasikrundi kuivamis aega(15-30 min) · Enne aktivaatori kasutamist puhastatakse aktiveeritavad pinnad puhastuslahustiga.
Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Floatklaas - on alustooteks tervele tööstusele, seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Seda saab kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) –
poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin)
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
annaabi.ee 
