vahetusega. 5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel Esimene teadaolev Eesti klaasimanufaktuur tegutses aastatel 1628-1664 Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt, suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi de la Gardie laevadel Rootsi ja Venemaale. 1760-1770. aastatel asustati rida väikeseid klaasikodasid: Narva jõe ääres, Piirsalus, Meeksis, Rutikveres, Pajusis ja Aegviidu lähistel. Nende tegevus oli lühiajaline ja kestis kuni lähedalolevate toorainevarude ammendamiseni. Toodeti peamiselt aknaklaasi, pudeleid ja lihtsamaid lauanõusid. 1782. aastal hakati Tõrna manufaktuuris tootma akna- ja peegliklaasi, mille lihvimiseks rajati Põltsamaa jõe äärde spetsiaalne Kamari peeglitöökoda. 19. sajandi algul likvideeriti paljud väikesed pudeleid tootvad klaasikojad, kuna need ei suutnud
poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. Kaubandus 18.sajandil. 18. sajandi II poolel toimus eesti kaubanduses olulisi muutusi. Väljaveokeeldude kaotamise järel suurenes viljaeksport. Kaubanduse edasiminekut soodustavaks teguriks oli kaubatootmise ja turu