ümber. Kui pooljuht on varustatud sobivate lisanditega, liiguvad elektrilaenguga osakesed ühele pinnale, indutseerides elektrivoolu. Iga element tekitab väga väikese koguse elektrit. Tugevama elektrivoolu saamiseks ja elektrivõimsuse suurendamiseks ühendatakse elemendid kokku nii, et tekivad suured fotoelektrilised paneelid ehk moodulid. Kuna elemendid on väga õhukesed ja purunevad kergesti, ümbritsetakse nad ilmastikukindla materjaliga ning kaetakse läbipaistva ja tugeva klaasikihiga. Moodulid on tavaliselt ristkülikukujulised ning mõne millimeetri paksused. Neid on võimalik integreerida ehitusmaterjalidesse (katusekivid, tahvelkiltkivi või läbipaistvad raamid). Katus on päikeseelementide paigutamise jaoks kõige |7 sobivam koht, kui ta on päikesekiirguse vastuvõtmiseks õige asetusega (Kivinukk & Staak, 2008). Päikesepaneelid
andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Enamik suitsugaaside komponente ei reageeri magnetväljale. Vaba hapnik on ainuke, mis reageerib ning tõmbub magnetvälja suunas. See võimaldab eraldada ühe olulise komponendi. Magnetilise hapnikumõõturi tööpõhimõte: silla tipud on A, B, C, D; silla õlad on R 1, R2, R3, R4. R1 ja R2 on plaatinast valmistatud takistid, mis on vastupidavuse suurendamiseks kaetud klaasikihiga. A D B N R3 R4 C R1 R2 R 5 S R 6
annaabi.ee 
