34. Külmasilla lisajuhtivus Külmasildade lisasoojuskaod võetakse arvesse külmasilla lisajuhtivusega. Eristatakse: · joonkülmasilla lisajuhtivust j, W/(mK); · punktkülmasilla lisajuhtivust p, W/(mK). Joon- ja punktkülmasildadest põhjustatud parandus soojusläbivusele leitakse: 35. Akna soojusläbivust mõjutavad tegurid. Akna soojusläbivus sõltub: klaaspaketi soojusläbivusest ( klaaside arvust paketis; klaasi pinnatootlusest (selektiivklaas, päikesekaitseklaas); klaasidevahelise gaasi omadustest (õhk, argoon, kruptoon)); aknaraami soojusläbivusest; klaaspaketi servalahendusest ; raami ja klaasi pinna suhtest. 36. Termograafia: mõõtmise põhimõte; termograafia rakendused. · Termograafia on meetod, mille puhul infrapunakaamera abil määratakse detailne pilt objekti pinnatemperatuuridest. · Termokaamera mõõdab kehalt kiirgunud või peegeldunud soojuse ning teades keskkonnatingimusi ja pinna omadusi, arvutab sellest pinnatemperatuuri.
klaasi pinnaomadused (selektiivklaas, päikesekaitseklaas) – klaasi pind kaetakse õhukese metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv). klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018 W/(m∙K)), krüptoon (0,009 W/(m∙K)) või ksenoon (0,006 W/(m∙K)) on väiksem soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K)). Seetõttu saab nende kasutamisega õhu asemel vähendada klaaspaketi soojusläbivust. Tavapärane on argooni kasutamine klaaspaktis ja efektiivsemate klaaspakettide saavutamiseks krüptooni kasutamine
annaabi.ee 
