Kujutage ette: helmestega võis tasuda kaameli, vaiba või lõhnaainete eest! Juba ligi 5000 aastat tagasi leidus egiptlaste hulgas rohkesti suurepäraseid meistreid, kel oli õnnestunud avastada palju klaasi- ja kivitöötlemise saladusi. Selleks eraldi asutatud töökodades valmistati hulgaliselt mitmesuguseid ehteid, kasutades klaashelmeid, poolvääriskive ja metalle. Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust, kannatlikkust ja koguni erilisi seadmeid. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati vibupuuri. Helmeid poleeriti puuplokkide, liiva ja vee abil. Klaasimeistrid kaunistasid läbipaistmatud klaashelmed värviliste klaasniitidega. Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele
Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted Juba lapsena hakkas inimene kandma halva eest kaitsvat ripatsit Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik, klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad Ketid koos ripatsitega Naiste väikehted Sõled Särgikinnised Sõbakinnised Sõrmused Käevõrud(kanti varrukate peal): Spiraalsed (3 traadist keeratud) Pranksplekist (laiemad käevõrud)
10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel
Arvatakse, et põllumajandus toodang oli nii suur, et seda veeti isegi välja . Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng (tööriistad) Valmistati palju ehteid mõned neist olid kaetud isegi mitut värvi emaliliga Rooma kaupmehi huvitas kõigerohkem merevaik ja põhjamaised karusnahad Kauplemine lõunaga toimus eelkõige balti hõimude vahendusel Roomast jõudis siia mitmesuguseid esemeid: klaashelmed, pronksmündid, sõled, jms. Edusamme majanduses soodustas sõjaliselt rahulk ajajärk Sellest ajast ei teata linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi
Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud kandsid valget vöötatud särki kuni 15. eluaastani, seeliku sai tüdruk neiuikka jõudes. Täisealiseks saamist tähistati leeriskäimisega, mil noormees ja neiu said oma esimese piduliku rõivakomplekti. Ehted Pidurõivaste juurde kanti ehteid. Usuti, et ehetel on maagiline mõju ja nad hoiavad kandjast kurja eemale. Pidurõivastega kantavad ehted olid enamasti hõbedast, igapäevaeheteks olid klaashelmed. Põhja-Eestis oli tavaks, et tütarlapsele pandi helmed kaela siis, kui tal tuli esimene hammas. Naised kandsid helmeid nii päeval kui öösel ning need jäid kaela ka surnule. Usuti helmeste kaitsvasse mõjusse. Peigmees kinkis pruudile pulmadeks ehteid, näiteks rahadega kee ehk paatrid. Sageli suurendati hõberahasid äärekaunistusega. Sõrmuse kinkis peigmees pruudile juba kosja tulles. Ehted pärandati põlvest põlve, emalt tütrele. Ehete
lõngadega tikitud arhailist taimeainelist ornamentikat.(Joon 1995) Halliste rahvarõiva peamised osad Halliste neiu rahvariide peamisteks osadeks on särk, vaip-seelik, puusapõll, vöö, sukad, pastlad ning lisaks veel peapael. Halliste naine: särk, seelikupook, vöö, pikk-kuub, pearätt, sukad, pastlad ning lisaks õlakate. Meherõivastus: särk, püksid, vöötasku, pikk-kuub, kaapkübar, poolsukad. Ehted komplektide juurde: vitssõled, hõbehelmed, klaashelmed, hõbeketid. .(Kaarma; Voolmaa 1981) Rõivastuse üldiseloomustus Nii neiul kui naisel on kotitaoline särk (ame), mille kaelaava kaunistavad äärt kaunistavad poolrattamotiivilised põimpilud. Särk õmmeldi peenemast linasest riidest piha osas ja alaosa tehti jämedamast takusest riidest. Hallistes ja Karksis säilis naiste särk 19. Sajandil lõikelt kõige arhailisemana kogu Baltikumis.(Kaarma; Voolmaa 1981)
kördiaugust, mis vasakul pool asetseb sisse panna, on taskust võimalik vajalik kätte saada. Varem tehti tasku vanast tanust kuid 20. sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest. Lisaks kullitule kasutavad tänapäeval Kihnu naised igapäevaselt vardakotti, kus hoitakse sees oma pooleli jäänud käsitööd. Nüüd võetakse see kaasa isegi pulma, rahvamajja, või lihtsalt ilu pärast. Varem seda niiviisi ei kantud. Kihnu naise ehted olid niidi osta lükatud klaashelmed. Kanti kolme hõbemünti kivihemeste vahel, seda kutsuti kaelarahaks. Jaki peal kanti vaid ühte ehet. Kas kaelaraha või kudruseid. Käistega kanti aga rohkem ehteid, kaelarahaga kõrvuti helmeid või kudruseid. Kasutatud materjalid Eesti NSV Teaduste Akadeemia ,,Eesti rahvarõivad`` http://www.kultuuriruum.ee/?id=511 http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-naine http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihnu/kihnu-mees http://rahvaroivad.folkart
"läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.6 1.1 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldaseimaks 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas 3 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 4 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puit_ja_klaas.htm 5 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas
Sellega kinnitasid mehed oma särgi rinnaesise ja seda kasutasid ka naised. Naiste pidulikke ülikondi ehiti suuremate sakiliseservaliste preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese. Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski tunduvalt väiksemad. Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude eest. Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed) kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal. Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras.
juhul. Lapsed võivad äärmisel juhul kanda pigem musti kingi meenutavaid tenniseid. Mehed peaksid samuti kandma lihtsaid kinniseid musti kingi, kui võimalik siis paeltega. Pastlaid on piduliku rõiva juurde kantud ainult Lõuna-Eestis. Kaelaehted 2 Kaelaehted on kaela riputavad helmed ja metalliketid, mille juurde kuuluvad ripatsilustused. Eesti naiste möödunud sajandi enim levinud kaelaehted olid helmed. Klaashelmed (kohati ka kivihelmed) olid tavaliselt mõõduka suurusega ja sileda pinnaga, enamasti valged, sinised, rohelised, mustad, pruunid. Kaelakee on naiste pidulik kaelaehe; 18. ja 19 sajandil oli ühe või mitme ringina rinnal rippuvad hõbeketid talunaiste väga hinnalised ehted. Rõngaslülidest metallkette kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud; Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti mõjutusel.
kuju ja vormi poolest. Kuna klaas on väga mitmekülgne ja huvitav materjal, siis annab see erinevat inspiratsiooni disaineritele , kuidas klaasi kasutada. Praegusel ajal räägitakse palju klaasi taaskasutusest. Siit tulenevadki ideed ja mõtted, kuidas klaasi taas kasutada. Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi)
Arvatakse, et ülerõivaks oli tol ajal varrukateta villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted olid neidudel ja abielunaistel erinevad neiud kandsid arvatavasti peapaela, võimalik et ka võrukujulist pärga, abielus naistel katsid pead pikad linikud või seotud rätid. Pidulike rõivastega kanti ohtralt ehteid (sõrmused, käe-, ka kaelavõrud, klaashelmed, pronkskeed, rinnanõelad), valitsevaks hoburaudsõled, mida kanti juba 10. sajandist. Neid kandsid ka mehed, sest need olid eeskätt vajalikud riiete kinnitamisel. Naistel olid veel sõled ja preesid samaks otstarbeks. Vööle olid riputatud pronksplekiga kaunistatud tupes nuga ja nõelakoda. Ehetel oli ilmselt maagiline tähendus. Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega
Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad. Tarvastu naise rõivaid ehtisid preesid, keskmise suurusega kuhiksõled, kodaratega rahad ja mitmesugused klaashelmed. Püstkrae kinnitamiseks kasutati preesi või väikest vitssõlge meenutavat kuhiksõlge ja suurema rinnaehtena preesi või kuhiksõlge rinnalõhandiku kinnitiks. Kanti ka mitmesuguseid sõrmuseid. Meeste rõivad Tarvastu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku särk, valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või nahkrihm taskuga, sukad, kindad, pastlad ja lambamust kõvast vildist kaapkübar.
Rauda toodeti soomaagist. · Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest). · muutused eluolus üksiktalulise maaviljeluse õitseng. Loobuti kindlustatud asulatest. Asustuse tihenemine sise-eestis. Peamisteks elatusaladest põllundus ja karjandus. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. Lõuna-suunaline kauplemine rooma provintsidega (pronks, klaashelmed, ehted), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku. 9. Rahutud aastasajad Eestis a) Linnuste rajamine: · ehituslikud iseärasused järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav. · linnusetüübid (tabel) mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal;
ühed tänapäeva kondensaine füüsika aktuaalsetest probleemidest. (Materjalimaailm) 2.1.3 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. 7 Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldasemaiks arheoloogiliseks klaasileiuks Eestist on Tartust 1987. a. leitud emailimaalingutega klaaspeeker oletatava valmistamiskohaga Veneetsias. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. (Materjalimaailm) 2.2 Plastmass
Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati. Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid. Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr. Põllundus polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport). Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud. Tähestikkiri, 22 märki. Usk jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg. Euroopa Vara-Uusaja algul
Raudesemete valmistamisele spetsialiseerumisest oli välja kujunenud käsitöö (lisaks tööriistadele ka peenekoelised ehted, pronks, email) Kaubandushuvid suundusid lõunasse Rooma impeeriumi poole Rooma kaupmehi huvitas põhja poolt saadav merevaik ja karusnahk Lõuna poolt hangiti ennekõike pronksi Eestlased vahetasid ilmselt vilja merevaigu ja karusnahkade vastu ning vahendasid seda edasi lõuna poole (kauplemine balti hõimude kaudu) Roomast pärinevad nt sellised leiud nagu klaashelmed, sõled, pronksmündid Keskmisel rauaajal kerkisid Eesti aladele esimesed linnused Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp kivivarekalmed, lisaks kääpad Hakkasid tekkima esimesed külad Hakati kasutama ribapõldusid Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava- asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates
1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie). Maadeavastused olid avastatutele kasulikumad, sest: 1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega Maadeavastused olid avastajatele kasulikumad, sest: 1. uued kaubad ja kaubateed 2. uued toidukultuurid 3. väärismetallid 4. silmaringi laienemine 5. maailmakaardi areng 25
annaabi.ee 
