Keravälk
võimalik, et välgulöögi tagajärjel tekib keemiline reaktsioon, mille tulemusena moodustub puhas
räni. Puhas räni aurustub kiiresti ning samas hakkab kohe ja kiiresti jahtuma [2] [3].
John Abrahamson ja James Dinniss tekitasid laboris ühe pisikese välgulöögi, mis oli umbes 20
kilovoldise pingega. See välgunool lõi alusele asetatud pinnaseproovi. Sellest pisikesest tabamusest
piisas, et tekitada puhast räni. Aurustunud räni aga koguti kokku ühele klaasfiibrile ning saaduid
näidiseid uuriti mikroskoopiliselt. Tuli välja see, et aurustunud ning kiirelt jahtunud räni moodustas
nanoosakestest pikki kette. Nende kettide läbimõõt oli umbes 100 nanomeetrit, kuid pikkuselt olid
need kümneid mikromeetreid. Uurides ei täheldatud mingit helendust ning kui suurendati
välgulöögi võimsust, siis tulemuseks oli ainult pinnaseproovi plahvatuslik laiali lendamine.