Tekkisid tiibaltarid. 7. Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12
wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad Rõhtpalkseinad- Leeasemel- Aganik- Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu http://www.evm.ee/id/26/
huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas märgatavalt
Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja
Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest. Mahajäätud kodud leidsid endale uued omanikud ning elu hakkas jälle normaalsuse poole liikuma. Uue hoo sai sisse majanduse areng. Liivi sõda oli endaga kaasa toonud kaupmeeste laostumise. Taas ärkas ellu kaubandus. Eestist veeti välja lina, kanepit ning puitu. Põhja-Eesti talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega . Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus. Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid. Rootslased üritasid siin luua tugevat
Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Olemuselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux` /bajöö/ vaip. See asub Prantsusmaal Bayeux` linnas muuseumis. See on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglismaa-retk (1066 Normandia hertsog William/Guillaume tungis Inglismaale, pidas Hastingsi lahingu). Vaip on valmistatud 11. sajandil.
Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil vitraazideks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraaze ei käsitletud küll kui maale vaid kui säravamustrilisi seinu mille peamine eesmärk oli erilise valguskeskkonna loomine. Saksamaal muutusid klaasaknad nii suureks et kirikud olid kui klaashooned. Kodakiriku levikualal Saksamaal, Skandinaavias, Itaalias, kus kirikutel polnud suuri aknaid, jäi seinamaal maalikunsti tähtsaimaks haruks. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid. Käsikirjalisi raamatuid kujundati sageli pikkade ja kitsaste veergudena, vastavalt gooti arhitektuuri põhimõtetele, lehtedel kasutati raamidena ka muid arhitektuuridetaile.
14. kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid. 15. eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi. 16. 17. looduslikku pinnarelfeefi. 18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi rikkalikud skulptuurid Chartesi värvilised klaasaknad, Amiensi suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone. 28. fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub.
Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud. Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid edasi rehetuppa. REHIELAMUD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu_l%C3%B5unat%C3%BC%C3%BCp (10.04.2012) http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Rehielamu (10.04
huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes, Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis elavdas
Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni. Põhitunnused: 1) teravkaar; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised. 2) Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks. 3) Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud. 4) Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv 5) Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje 6) Vitraazid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks. 7) Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused. Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist. Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on: Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1
II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" Mida uut võrreldes keskajaga? VB hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut, võis kritiseerida, keskajal oli pööratud tähelepanu ainult hingele ja et kõik materiaalne on patune. Eluolu: Tulid kasutusele klaasaknad, hakati kasutama korralikke ahje ja korstnaid, kasutati kahvlit ja käterätikut, tulid käitumisõpikud, hakati kasutama käekella. Meeste mood oli uhkem kui naistel. Naised hakkasid kasutama dekolteed. Võeti kasutusele prillid, naised hakkasid juukseid blondeerima. Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud klaasaknaid II SUURED MAADEAVASTUSED Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi
Vana-rooma ehituskunstide järgi. 3.Nimeta romaani stiili olulisemaid tunnused! Arhitektuuri väliseks tunnuseks on ümarkaar.Suur osa kirikutest olid basiilikad,millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid.Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide-nn .pillarite read,millele toetusid kesklöövi seined. Kirikutele hakati ehitama ka torne.Seinad kaeti maalidega.Vitaazid-värvilistest klaastükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. Romaani maalikunstist same ettekujutuse miniatuuridelt-keskaegsete raamatute käsitsi maalitud piltidelt.Maalid kohmakad ja naiivsed. 4.Millise perioodi kunstistiili Euroopas nimetatakse gooti stiiliks? 12-16saj. 5.Nimeta gooti stiili olulisemad tunnused! Teravkaar.Oluliseks uuenduseks oli rõidvõlvide kasutuselevõtt.Gooti kirikud olid sagely ohtrate raidkivikaunistustega. 6.Nimeta olulisemaid romaani ja gooti arhitektuuri näited. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik
Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel. Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda 1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667
ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt. · Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski.
külamaadele, talupojad aetakse minema või asustatakse ümber. Ka sõdades tühjaks jäänud talud mõisastatakse. Enamik 1025 mõisast olid 20-50-adramaalised, vähem oli suuremaid ja ainult üksikud olid üle 100 adramaa. Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18
o elumaja (häärber), tall ja rehi · 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) · 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid
o elumaja (häärber), tall ja rehi 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest o klaasaknad ja kohati tapetseeritud seinad o õuel suviköök, saun, ait ja rehi, uutena neljanurkne karjaaed, hobusetall, köögiviljade ning viljapuude ja põõsaste aed (roosid, kalatiik ja paviljonid pargis) 18. sajand o enamus mõisaid kivist o barokk – Palmse mitmekorruselise mantelkorstnaga pooleteise või kahekordsed hooned, mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid
kirvega siledaks, nii et sinna sai klaasitüki kinnitada. Tihti koosnes see klaas mitmest väiksemast tükist, klaas oli ju kallis ja suitsutarre kõlbas ka sakste häärberi katkine klaasitükk. • Ants Viirese andmeil (vt “Eesti rahvakultuuri leksikon”) hakati klaasi taluelamute akende ette panema Saaremaal XVIII sajandi teisel poolel ja mandril XIX sajandi algupoolel. • Vanad klaasaknad olid väikesed, kahe-kolme palgikorra kõrgused, nelja soonraamis ruuduga. XIX sajandi teisel poolel hakati kambritele panema ka kõrgemaid kuue ruudu, kittraamide, piitade ja pealispuuga aknaid. • Esimeste aknaklaaside eeskuju võeti kirikuvitraažidelt, klaas pandi kahe raami vahele. Kalli materjali kaitseks pandi aknale väljapoole puidust kaitsed 19
Suits lasti kütmise ajal välja rehetoa välisuksest või rehealusesse viivast uksest. Välisuks oli sageli kahekordne, seespool täisuks ja väljaspool ainult ukseava alumist poolt sulgev pooluks (võreuks, sanguks). Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel. Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna
” Põhja-Ameerika: USA: Bostoni Kaunite Kunstide Muuseum – Aadess: 465 Huntington Avenue, Boston. Muuseumi valduses on suur kollektsioon ameerika kunstist. Teoseid: Albert Bierstadti “Indiaanlased Fort Laramie ligidal,” Jean-Antonie Watteau “Perspektiiv, vaade läbi Pierre Crozat pargi puude.” New Yorgi Metropolitan – Aadress: 1000 Fifth Avenue at 82nd Street, New York. Omab Ameerika Ühendriikide kuulsaimat maalikogu. Teoseid: Ameerika disaineri Tiffany juugemdstiilis klaasaknad “Magnooliad ja Iirised,” Rembrandti maal “Aristoteles Homerose büsti ees,” Edgar Degas “Tantsijanna.” Muuseumi neoklassitsistliku fassaadi kavandas arhitekt Richard M. Hunt. Washingtoni rahvusgalerii – Aadress: National Mall Constitution Avenue’l 3. ja 9. tänava vahel, NW Washington. Eksponeerib paljusid euroopa kunsti tähtteoseid. Rahvusgalerii kogudest: Amedeo Modigliani naisakt, El Greco “Laokoon,” James A.
Valitsejad aj nende perekonnaliikmed Hauamonumendid o Metallplastika Harrastati enamasti Kirde-Prantsusmaal, nagu romaani metallplastikatki o Claus Sluter Suur mõju · Monumentaalskulptuuris esmakordselt realistliku suuna tendentsid · Maalikunst o Klaasimaal Prantsuse keskaja kunsti suurepärasemaid saavutusi on värvilised klaasaknad Mosaiigisarnaselt kokku asetatud klaasitükid, mida hoiab koos tinaraam XIV saj · Lihtsustumise tendentsid o Värviline aken asendub halli mustrilise klaasiga Pääseb valitsema elegants Rõhutatakse arhitektoonilist elementi o Miniatuurmaal XIII saj
kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus. Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja
Vene keisririigi patrioodina paigutas ta vene talupoajad omaette gruppi- saklased- ja mittesakslased. Eestlaste ja lätlaste kuvand Kuna Hupel kais hingekajaseameti tõttu pidevalt talupoegadega läbi, siis annab ta nende kohta usaldusväärse pildi. Ta kiidab aastasadu viljeldub põllundust, loomakasvatuts, kalandust, käsitööoskusi, hõbeda töötlemist, laevandust. Lätlaste juures täheldab ta kõrgemat kultuurilist taste. Lätlaste taluhooned olid puhtamad ja ruumikamad ning neil olid klaasaknad. Nende tubades leidus mööbliesemeid ja seal ei peetud koduloomi. Lätlased tundsid vooditekki. Lätlasi iseloomustas töökate, viisaka käitumise ja puhaste elukommetega rahvana. Eestlasi iseloomustas aga laiskade, kavalate, kättemaksuhimuliste, joomarlusele andunute, räpäastena. Hupel pidas eesti ja läti talupoegade pahede põhjuseks nende "orjust". Hupeli "Majanduskäsiraamat" kui tema topograafia täiendus
Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Mis on romaani ajastu tähtsaim tekstiilikunsti teos
kondiitritoodete kauplus ja laoruumid, teises plokis baar ning sissepääs 200-kohalisse kohvikusse, mis nagu Tartu Kaunaseski asus teasel korrusel. Selle suur plus soli klaasaknad kolmes küljes, mille eesmärk oli tekitada rohelusega ümbritsetuse tunnet. 1970.aastatel, kui
Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk paviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge sepisaiaga piiratud perekonnakalmistu. Ilumäelt veel paar kilomeetrit läänes Kotkemäel, asub kettaedadega ümbritsetud mälestussammas, mille lasi Alexander von der Pahlen püstitada 1863. aastal oma isa mälestuseks. Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen oli Balti Raudtee Seltsi president. Tema eestvõttel rajati 1870. aastal avatud Tallinn-Peterburi raudtee, mis
¾ Tallinna linnamüürist on alles. Keskaegses apteegis müüdi komme. Tallinna toomkirik, Oleviste kirik. Ainult Itaalia ei võta gooti stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus. Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaz. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraazi vähe, seal põhiline seinamaal. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis. Käsitsikirjutatud raamatud kaunistatakse arhitektuursete piltidega. Kujutati gooti katedraale. Ka tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest. Kirikuriistadel, mööblil ja igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi, teravakaarelist aknakujutist jm arhitektuuridetaile
teiste valdkondade teoses. Majadel hakati kasutama seinamaalinguid, freskosid, reljeefe jms. Modernism oli osalt eestiaegse funktsionalismi taaselustus, seda varemalt kasutanud arhitektide poolt või nn. uus ameerikalik rahvusvaheline stiil ning skandinaavia pärane orgaaniline stiil. Esimene headeks näideteks Tallinna Laululava, Kino ,,Kosmos", Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone, Eesti Raadio maja ja ,,Viru" hotell. Orgaanilise stiili madalad klaasaknad paistavad silma näiteks Tallinna Lillepaviljonis, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskus, Rannamõisa kohvik ,,Merepiiga" ja selle sarnased. 1959 alustati vabaplaneeringuga elamurajooni ehitust Mustamäel, mille puhul avastati aastaks 1962 ,et sellist igavat elukeskkonda tuleks ilmestada näiteks maalidega majaotstel. ,,Kunstide sünteesil" mõju oli Liidupoliitikale omaselt tagasilöögiga. Kuna heakskiidetud
Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860.-70. aastatel tekkinud vool. Sõna ise tähendab " muljet", voolu ni m etuseks see sai tänu Claude Monet` esi mesel
päevilised, kes palgati ühe päeva palga eest konkreetseteks töödeks lepingud olid lühiajalised. Mõisarahvas Moonakad said palka osaliselt rahas, osaliselt moonas. Hakati ehitama moonakate maju mõisatasse, kus moonaka perekonnal oli tagasihoidlik elamispind, tavaliselt üks väike tuba. Moonakatel oli võimalus pidada loomi ja neil oli väike aiake. Murrang elu-olus Eluhoonete muutus. Rehielamu ilme muutumine, neid hakati laiendama, suitsuvabad eluruumid. Klaasaknad. Korstna ehitamine. Eraldi köökide ehitamine. Sajandi teisel poolel algas eraldi taluelamute ehitamine, mis olid selgelt rehealuselt eraldatud. Suur uuendus oli petrooliumilampide kasutuselevõtt. Sajandi teisel poolel hakati kasutama eraldi meistrite poolt tehtud mööblit. Hakati kasutama rauda. Hakati tarvitama puhast rukkileiba. Mõisa ja linnakultuuri eeskuju. Rahvariiete kasutamine hakkas kahanema, ühevärviliste poeriiete kandmine muutus üldisemaks. Vallakogukond
Aiakujunduses oli aset leidnud selge muudatus koos rikkalikult parki laiali puistatud grottide, koobaste, varemete ning ermitaazidega. Hoone ja park peegeldasid hilisbarokset stiili. Wilhelmshöhe, Kassel (1787-98), Guernini. Itaalia barokkstiil. Suurem osa hävinud. Sanssouci Potsdamis - Frederick II aiad endisel Preisimaal. Tagasihoidlik madal loss asetses lõunasse avaneva vaatega kõrgustikul. Seda liigendasid kaitsetornid kuuel terrassil, mille taga asusid klaasaknad. Künka jalamil laius parter keskse basseiniga. Lossi külgedele tekkis kaks hoonet: lääne poole kasvuhoone ja ida poole pildigalerii. Alumisele parteri tasapinnale rajati ida- läänesuunaline telg, mis juhtis Potsdami linnast läbi aia vaate boskettidele ning rondeelidele läänes. Alt ei paistnud madalana tunduv hoone üldse silma, see jäi varjatuks tõusvate klaasterrasside tõttu. Väliselt saavutati sellega soovitud eraldatus ja väljendusrikkus. Kindlaks
annaabi.ee 
